Talumistasude tõstmine venib, kuid lootust juba on

Artikkel

- Uudised
- Mariliis Pinn
- 17. november 2015 kell 11:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Talumistasude tõstmine venib, kuid lootust juba on
Foto: Raul Mee
Tehnovõrkude talumistasude määrade puudumine on olnud pikemat aega maaomanikele probleemiks, millele on lahendust otsitud. Maamaksu hüvitamine on esimene positiivne samm selles suunas, kirjutab novembri kuukiri Metsandus.
Vastuolu seadustes
Vastavalt asjaõigusseadusele on maaomanikul õigus taotleda tehnovõrkude ja -rajatiste talumise eest tasu. Riigikohus tunnistas asjaõigusseaduse alusel kehtestatud talumistasud 2012. aasta aprillis tehtud kohtuotsusega põhiseadusega vastuolus olevaks. Selle järgi ei ole seadusandja uusi talumistasusid sätestanud ning ka riigikohtu otsusest endast ei tulene, mil viisil saaks ilma seadusliku aluseta kõigile maaomanikele võrdselt õiglase talumistasu maksmise tagada. Talumistasu puudutavaid küsimusi selgitas riigikohus tänavu märtsis tehtud kohtuotsuses. Selle kohaselt tuleb maaomanikele kindlasti hüvitada maamaks tehnovõrgu või -rajatise kasutusõiguse ala eest. Samal ajal on ka seadusandja alustanud tööd selle nimel, et järgmisest aastast tuleneks talumistasude regulatsioon selgelt õigusaktidest.
Allikas: Elering
MTÜ Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Aira Toss rõhutas, et maa kuulub omanikule ja maatulundusmaalt on igal omanikul loomulikult soov tulu teenida. Samas, kui maal on liine, elektriliine, gaasitrasse või muid tehnorajatisi, siis on reeglid karmid ja tulu teenimine ülikeeruline. “Elekter on meie kõigi hüvanguks,” leiab Toss, et maaomanikul on igati õiglane ootus kompensatsioonile. Tossi sõnul on omanik sunnismaine ja tal puudub endal otsustusõigus, kelle liine ta maal talub. “Kõiki peab kohtlema võrdselt, praegu see nii pole,” sõnas ta.
Teema on reguleerimata juba maareformist 1990ndate aastate algusest. “Ega toona sellele ei mõeldudki,” möönas Toss. Taluvustasude osas lahenduse leidmisega aktiivsemalt on tegeletud viimasel kümnendil. “Tublimad maaomanikud on kohtutee ette võtnud ja esimesed kohtulahendid tulnud,” lisas ta.
Senine hüvitis on olnud nii mõttetult väike, et paljud maaomanikud pole võtnud vaevaks talumistasu avaldustki kirjutada. “Sageli põhjendatakse väikseid talumistasusid argumendiga, et selle tõstmine muudab elektri hinna väga kalliks. Kuid see on väga lihtsustatud lähenemine ja keegi ei peaks ühiseid hüvesid kinni maksma,” selgitas Toss. Tasu suuruse üle on palju vaieldud. “See on kokkuleppe küsimus. Tehtud on erinevaid arvutusi,” tõi Toss välja. On kalkuleeritud maamaksu, maa turuhinna, tootlikkuse jt valemitega.
Toss nõustus, et lahendus võiks olla ka taastuvenergialahendused, mis kaotaksid pikad liinid üksikutesse majapidamistesse. “See on igati mõistlik lahendus, tehnoloogia arenguga tuleb kaasa minna. Eesmärk pole ju talumistasudega teenida,” lisas Toss.
Uued määrused loomisel
Eesti Erametsaliit on aastaid seisnud liinide ja trasside aluse maa õiglase kompenseerimise eest. Eesti Omanike Keskliiduga justiitsministeeriumisse saadetud pöördumises tuuakse välja, et kehtiva koalitsioonikokkuleppe kohaselt on poliitikud pidanud oluliseks, et omanikud kaasatakse võimalikult vara kõikidesse nende omandit puudutavatesse protsessidesse. Eesmärgiks on seatud, et piirangute seadmisel tuleb lähtuda põhimõttest, et ühiskonna huvides omandi kasutamist ja käsutamist piiravad seadused ja talumiskohustus oleksid tasakaalustatud õiglaste kompensatsioonimehhanismidega.
Praeguseks on jõutud arusaamale, et talumistasud tuleb kehtestada kõigile maaomanikele ühetaoliselt, olenemata maa omandamise viisist ning tasu peab sisaldama kahte elementi – maamaksu ning saamata jäänud tulu kompenseerimist.
Justiitsministeerium on asunud välja töötama tehnovõrkude talumistasusude määramise metoodikat, mis on juba valitsusele ka esitatud.
Eesti Erametsaliidu ettepanek tehnovõrkude talumistasude kompenseerimiseks on, et metsamaal saamata jäänud tulu kompenseerimisel võetakse talumistasude arvutamise aluseks metsade majandamise kattetulu, milles on arvestatud maamaksuga ja mis ei ole arvestatud tulumaksuga. Kattetulu uuring tehakse iga 3–5 aasta tagant ning arvestatakse selle perioodi keskmisi hindu.
Liidu hinnangul on selline metoodika lihtne ja kergesti rakendatav. Kompensatsiooni taotlemiseks pöördub omanik võrgu omaniku poole, teeb avalduse, milles täpsustab enda ja kinnistu andmed.
Hüvitis vähemalt maamaksu suurune
“Kuna talumistasu regulatsioon on puudulik, saame maksta tehnorajatisi taluvatele maaomanikele tänavu talumistasuna välja maamaksu kaitsevööndi ulatuses, vabastades maaomanikud sellise maaomandiga seotud otsesest kulust,” selgitas Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. “Maamaksu ulatuses talumistasu maksmise kohustuse osas valitseb meie hinnangul selgus lähtuvalt riigikohtu otsusest ja sellest ka lähtume. Kindlasti ei ole see maaomanike poolt vaadates piisav, aga siiski samm edasi võrreldes varasemate talumistasudega.”
Samas toetab Veskimägi igati justiitsministri algatust seadusandluse korrastamiseks talumistasu maksmise osas. “Loodame järgnevatel aastatel tugineda tasu maksmisel juba uuele selgele regulatsioonile. Eelkõige ongi see seadusandja otsus leida tasakaal tehnorajatise talumise tasu ja võrgutasude vahel. Mida kõrgem on talumistasu, seda kõrgemad on näiteks ka gaasi ja elektri võrgutasud.”
Esita avaldus
Elektri ja gaasi süsteemihaldur Elering võttis sellel aastal talumistasu taotlusi täiendavalt vastu kuni 1. novembrini. Talumistasuna makstakse maaomanikele välja summa, mis võrdub tehnorajatise kaitsevööndiga hõlmatud kinnistuosa maksimaalse maamaksuga. Tasu makstakse välja 1. detsembriks. K
es tänavuse tähtaja maha magas, sellel on aega tuleva aasta 1. juulini avaldus esitada, et saada tasu 2016. aasta eest. Need talumiskohustusega kinnistute omanikud, kes on taotluse mõnel varasemal aastal juba esitanud, ei pea seda uuesti esitama, välja arvatud juhul, kui nende andmed on vahepeal muutunud.
Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster palus, et maaomanikud selgitaks enne avalduse esitamist välja, kelle liinid maal jooksevad. “Meile laekub palju avaldusi maaomanikelt, kelle maal meie liine pole. Maaomanikud peaksid ise välja selgitama, kellel liinid nende maal on. Muidu võivad teha valele firmale avalduse ja nii jääb tasu saamata,” täpsustas ta. Enamik võrke Elektrilevi hallata. Eleringil ehk põhivõrguhalduril on 5500 kilomeetrit kõrgepingeliine, liinide kaitsevööndite kogupindala ulatub 270 miljoni ruutmeetrini ning neis paikneb osaliselt või täielikult enam kui 17 000 kinnistut. Elering Gaasi halduses on ligi 900 kilomeetrit gaasitorustikke koos sinna juurde kuuluvate rajatistega. Aga näiteks Elektrilevil ehk jaotusvõrgu haldajal ca 60 000 kilomeetrit. “Suurem osa maaomanikke saab seega talumistasu jaotusvõrgu käest,” lisas Köster.
Elektrilevi OÜ kommunikatsioonispetsialist Maret Reinumägi kinnitas, et ka nemad tegelevad talumistasude metoodika muutmisega ning püüavad võrguettevõtetega leida ühiseid aluseid.
Taastuvenergia kaotaks liinid
Tulevikus peaks suhteliselt hõredalt asustatud piirkondades olema rohkem sõltumatuid ühendusi, kuna elektriliinide vedamine üksikute tarbijateni pole praeguseid tehnoloogiad arvesse võttes otstarbekas. Liinide kadumisel kaoks ka piirangud ja talumatult olematu talumistasu ning metsaomanik saaks paremini oma metsa majandada.
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles saates “Terevisioon,” et Eesti on suhteliselt hajusa asustusega riik, mistõttu võrkude seisukohalt vaadates teenindab 60% võrkudest 13% tarbijatest. “Nendest võrkudest käib läbi neli protsenti elektrist ehk 60 protsenti võrgust edastab nelja protsenti elektrist,” selgitas ta. Samas 100-protsendiline elektrivarustus on tagatud kõigile Eesti elanikele, hoolimata sellest, kus ta elab.
“Seoses tehnoloogia arenemisega oleme mõelnud, kuidas tagada hajaasustusega piirkondades mõistliku kuluga elektri kättesaadavus,” selgitas Sutter. Eesti Energial on Järvamaal käimas pilootprojekt, kus kliendini mineva ühenduse asemel on loodud sõltumatu ühendus, mis koosneb päikesepaneelist, diiselgeneraatorist ja salvestist. Kuigi lahendus on odavam ja tehnoloogiliselt toimiv, on masskasutuseks vaja muuta seadusi.
Probleem on liiga väikesed tasud
Urmas Reinsalu, justiitsminister
Tehnorajatiste talumistasu maksmise kohustus on olemas ka kehtivas seaduses. Kuid tõepoolest on probleemiks olnud see, et talumistasud on olnud liialt väikesed. Oleme koostanud oma ettepanekud ja need valitsusele edastanud, kuid valitsus pole veel nende arutamiseni jõudnud.
Enne täpsemate ettepanekute tutvustamist ootame ära valitsuse seisukoha. Selge on see, et süsteem peab olema võimalikult lihtne, üheselt mõistetav, reaalselt rakendatav ja sisaldama maamaksu komponenti. Kindlasti lähtuvad meie ettepanekud riigikohtu lahendist ja sellest, et süsteem oleks põhiseaduspärane.
17. novembril ilmuvast Metsanduse kuukirjast saab veel teada, kuidas korrektselt vormistada metsa-ost ja müükning kuidas majandab metsa tubli metsa mineviku vaatleja ja tulevikuplaneerija Andres Tõnisson.
Hetkel kuum