Äripäev • 2. detsember 2015 kell 11:56

Pangad pannakse koguma nn kahjumipuhvrit

Tulevast aastast kehtib Eesti Panga nõudel Eestis tegutsevatele pankadele täiendava vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue, mis keskpanga sõnul vähendab pankade jaoks kiire laenukasvu riski.   Foto: PantherMedia/Scanpix

Tulevast aastast kehtib Eesti Panga nõudel Eestis tegutsevatele pankadele täiendava vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue, mis keskpanga sõnul vähendab pankade jaoks kiire laenukasvu riski.

Vastutsükliline kapitalipuhver vähendab pankade kiire laenukasvuga seotud riske ja laenubuumi tekkimise võimalust

Puhvri määr Eestis on hetkel 0%, sest laenukasv on kooskõlas majanduskasvuga

Vastutsüklilise kapitalipuhvri vajadust hakkab keskpank hindama kord kvartalis

Järgmisel aastal lisanduvad kapitalinõuded süsteemselt olulistele kommertspankadele

Eesti Pank on juba kehtestanud pankadele süsteemse riski puhvri nõude ja nõuded eluasemelaenude andmisele

Kuna praegu on laenukasv kooskõlas majanduskasvuga, siis on Eesti Panga kehtestatud kapitalipuhvri nõue 0%.

Vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude eesmärk on panna pangad kiire laenukasvu perioodil koguma lisakapitali, mille abil saab hiljem tsükli languse ajal katta võimalikke kahjumeid. Samuti võivad kiire kasvu perioodil kehtestatud kõrgemad kapitalinõuded aidata aeglustada laenukasvu ja varade hindade tõusu, selgitas keskpank.

Eesti Pank hakkab kapitalipuhvri määra muutmise vajadust hindama kord kvartalis. Analüüs põhineb indikaatoritel, mis kirjeldavad laenukoormuse ja kinnisvara hindade kasvu ning muutusi laenuvõtjate või finantssektori riskikäitumises.

Vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue on Euroopa Liidu finantsstabiilsuse kindlustamise vahend liikmesriikidele. Seejuures kehtivad puhvrimäärad üle riigipiiride, mis tähendab, et Eesti Panga määra peavad arvestama ka välismaised pangad, kes tegutsevad siinsel laenuturul. Teiselt poolt peavad Eesti pangad täitma teiste riikide kapitalipuhvri nõudeid, mis näiteks Rootsis ja Norras on 1% ning tõusevad järgmise aasta teises kvartalis 1,5%ni.

Järgmiste sammudena hindab Eesti Pank tuleva aasta esimeses pooles, millised täiendavad kapitalipuhvri nõuded tuleks kehtestada Eestis süsteemselt olulistele kommertspankadele, kelleks on tänavu määratletud kaks panka: Swedbank AS ja AS SEB Pank. Süsteemselt olulised on sellised kommertspangad, kelle raskused ohustaksid tõsiselt Eesti majandust ja finantssüsteemi toimimist.

Hetkel kuum