Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas kaitsta autoriõigusi töösuhtes?

    Selleks, et töötaja loodu oleks autoriõigusega kaitstud, peab tegemist olema teosega Foto: Meeli Küttim

    Alusteadmisi, kuidas luua toimiv ja tõhus intellektuaalse omandi haldamise süsteem, on vaja kõigil ettevõtjatel ja juhtidel.

    Loe töösuhetest pikemalt novembri ajakirjast Personali Praktik.

    Millal on töötaja looming kaitstud autoriõigusega ja kas loodud teose suhtes tekkivad õigused kuuluvad tööandjale või jäävad töötajale küsib 7. detsembri Äripäev kuidas-rubriigis.
    Tänapäeval tähendab töö suurel osal ametikohtadest intellektuaalse loominguga tegelemist. Isegi kui loometöö ei ole töötaja põhiülesanne, on mitmesuguste kirjade ja aruannete koostamine, kõnede pidamine ja koolituse korraldamine muutunud osaks paljude igapäevatööst.
    Millal on sellise loometöö tulemused autoriõigusega kaitstud? Kas nende suhtes tekkivad õigused kuuluvad tööandjale või jäävad töötajale?Mida peab tööandja tegema, et tagada endale õigus neid teoseid edaspidi kasutada? Need on küsimused, mis praktikas aina sagedamini esile kerkivad.
    Ajal, mil loometegevuse osakaal töösuhetes pidevalt suureneb ning intellektuaalne vara muutub ettevõtetele aina väärtuslikumaks, ei saa ükski tööandja endale lubada, et ta nende küsimustega ei tegele.Mille suhtes tekib autoriõigus?Selleks et töötaja loodu oleks kaitstud autoriõigusega, peab tegemist olema teosega. Eesti autoriõiguse seaduse alusel peetakse teoseks kõiki algupäraseid tulemusi kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingis objektiivses vormis. Kui õiguskaitse saamise tingimused on täidetud, tekib autoriõigus teose loomisel automaatselt, ilma et seda oleks vaja kuskil registreerida, ning sõltumata sellest, kas teos on avalikustatud või mitte.Kuna mõisteid "kirjandus”, „kunst” ja „teadus” tõlgendatakse väga laialt, ei jää töötaja loometöö autoriõiguslik kaitse enamasti selle valdkondliku kuuluvuse taha. Praktikas on õiguskaitse hindamisel keskne küsimus hoopis tulemuse vastavus originaalsuse nõudele. See ei tähenda, et kõnealune teos peaks olema midagi uudset või erakordset, vaid tegemist peab olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemusega.
    See eeldab, et teose loomisprotsess on võimaldanud vabade ja loominguliste valikute tegemist ning seeläbi on autor saanud jätta loodavasse teosesse oma isikliku käekirja. Kui aga teose loomist on dikteerinud tehnilised kaalutlused ja ette antud nõuded, jätmata autorile võimalust rakendada oma loomingulist vabadust, ei saa see teos autoriõiguse kaitset.

    Millised õigused autoriõigusega kaasnevad ja kellele need kuuluvad?

    Autoriõigus annab selle omajale ainuõiguse ise oma teost kasutada ning lubada ja keelata selle kasutamist teiste poolt, samuti õiguse saada oma teose kasutamisest tulu. Tekkivad õigused jagunevad varalisteks ja isiklikeks õigusteks.

    Varalised õigused. Seonduvad teose kasutamisega majandusliku kasu saamise eesmärgil ja hõlmavad õigusi teosest koopiate tegemisele, nende koopiate levitamisele (nt müümine), üldsusele edastamisele ja internetis kättesaadavaks tegemisele, samuti õigust teose töötlemisele.

    Isiklikud õigused. Kaitsevad autori sidet oma teosega ja tema isiklikke huve loodud teose suhtes. Need hõlmavad õigust olla ära näidatud teose autorina, õigust otsustada, kas üldse ja millisel viisil peab autori nimi olema teosel kajastatud ning õigust vaidlustada autori au ja väärikust kahjustavaid moonutusi teoses.

    Kehtiv autoriõiguse seadus loetleb eraldi isikliku õigusena ka õiguse vaidlustada teoses mis tahes muudatuste tegemist ilma autori nõusolekuta.

    Erinevalt varalistest õigustest on isiklikud õigused teose autorist lahutamatud ning nende loovutamine seega võimatu.

    Originaalsuse kvantitatiivne künnis on madal. Näiteks on Euroopa Kohus pidanud võimalikuks kaitse laienemist üksnes 11 sõnast koosnevale ajaleheartikli väljavõttele (kohtuasi C-5/08 Infopaq International A/S vs. Danske Dagblades Forening).Oluline on tähele panna, et autoriõigus kaitseb üksnes teose väljendusvormi, see tähendab viisi, kuidas mingi idee või mõte on väljendatud. Näiteks kirjaliku teksti kaitse autoriõigusega tuleneb selles kasutatud sõnade valiku, kasutuse ja kombineerimise viisist. Kaitse ei laiene aga tekstis väljendatud ideedele ja mõtetele, rääkimata seal esitatud faktidest ja muudest andmetest. Õiguskaitse tekkimiseks ei ole vajalik, et loodaval teosel oleks ka mingi esteetiline või praktiline väärtus. Samuti pole tähtis teose loomise eesmärk ega see, kas tegemist oli autori teadliku ja tahtliku tegevusega või valmis teos n-ö muuseas, muude tööülesannete täitmise käigus.Autoriõigused tekivad algselt teose autoril, kelleks on teose loonud füüsiline isik. Juriidilisest isikust tööandja ei saa olla autor, ent võimalik on esialgu autorile kuulunud varaliste õiguste üleminek juriidilisele isikule kas lepingu või seaduse alusel. Viimatinimetatu levinuim näide ongi tööülesannete täitmisel loodud teosed.
    Nimelt kuulub töölepingu alusel või avalikus teenistuses oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autorile küll autoriõigus sellele teosele, kuid tema varalised õigused teose kasutamiseks lähevad tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides üle tööandjale. Eelnev kehtib juhul, kui töötajaga sõlmitud lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
    Riigikohus on selgitanud, et lisaks traditsioonilisele töölepingule ja avaliku teenistuse suhtele kohaldub kirjeldatud reegel ka muudel juhtudel, kui tegemist on tööfunktsiooni püsiva täitmisega (RKTKo 3-2-1-39-03, p 23). See hõlmab näiteks tegutsemist ettevõtte juhatuse liikmena. Seevastu ei kohaldu eespool nimetatud reegel juhul, kui töövõtja teeb tööd ajutise või ühekordse töövõtu- või käsunduslepingu alusel, mistõttu neil juhtudel tuleb autoriõiguste kuuluvuses lepingus kindlasti eraldi kokku leppida. 

    Soovitusi tööandjale:

    Oma ülevaadet, millised töötajad, millal ja mis laadi autoriõigusega kaitstavaid teoseid loovad, et olla teadlik ettevõttes loodavast intellektuaalomandist, osata ennetada sellega kaasnevaid ohte ja kasutada ära võimalusi.

    Jälgi, et õiguste kuuluvus tööülesannete käigus loodud teostele oleks töötajaga sõlmitud lepingus sobivalt kindlaks määratud. Eriti oluline on see, kui sõlmitakse ajutise või ühekordse teenuse osutamise leping.

    Hoolitse selle eest, et töötajaga sõlmitud lepingus oleks sobivalt kindlaks määratud, kas ja mis tingimustel on töötajal lubatud oma teost iseseisvalt kasutada.

    Taga, et töötajaga sõlmitud lepingu tingimused välistaksid ohu, et töötaja võib tulevikus takistada enda loodud teose kasutamist, tuginedes oma isiklikele õigustele.

    Ära kõhkle pöörduda juriidilise abi saamiseks professionaalide poole.

    Autoriõiguse kestus
    Tavaliselt kestab autoriõigus autori eluea ja 70 aastat pärast tema surma. Töökohustuste täitmise korras loodud teoste autoriõigus kehtib 70 aastat pärast teose õiguspärast avalikustamist. Teatud isiklikke õigusi, sh teose autorsust ning autori au ja väärikust, kaitstakse aga tähtajatult.Erinevalt varalistest õigustest on isiklikud õigused teose autorist lahutamatud ning nende loovutamine seega võimatu. Siiski on töötajal võimalik anda tööandjale nende õiguste kasutamiseks litsents ehk kasutusõigus. Samal ajal tuleks teadvustada ja püüda vältida ohtu, et autor saab tulevikus oma isiklikele õigustele tuginedes piirata, et tööandja seda teost kasutab, näitekst keelates teoses muudatuste tegemise või seada sellele ebamõistlikke tingimusi näiteks nõudes oma autorsuse mingil kindlal viisil esile toomist. Töölepingus on võimalik reguleerida, kas, millal ja kuidas autor oma isiklikke õigusi teostab.Kuivõrd töötaja varalised autoriõigused lähevad tööandjale üle vaid tema tööülesannetega ette nähtud eesmärgil ja piirides, säilib autoril õigus iseseisvalt ja tööandja nõusolekuta kasutada teost muudel eesmärkidel. Teose kasutamisel tuleb tal ära näidata tööandja nimi või nimetus, kasutusest saadav tulu jääb aga autorile endale. Pooltel on võimalik leppida kokku eeltoodust erinevalt, näiteks määrates töölepingus, et töötaja varalised autoriõigused lähevad tööandjale üle tervikuna, või välistades töötaja õiguse teost iseseisvalt kasutada mis tahes viisil ja eesmärkidel.Üldjuhul ei ole töötajal õigust saada tööandjalt lisaks tavapärasele töötasule ka autoritasu, kui tööandja tema teost kasutab. Autoritasu maksmine võidakse siiski ette näha tööandja ja töötaja vahel sõlmitava lepinguga, samuti võib see olla ette nähtud õigusaktidega.    
    Autor: Toomas Taube, advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaat ja partner Gea Lepik, advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene advokaat
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
USA aktsiaturg langes peale viiepäevast tõusu
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Suurte lubadustega erakliinik püüab maha raputada musta minevikku
Novembris avab Tallinnas Pärnu maanteel kaheksal korrusel uksed uus erakliinik Novel Clinic, mille suur visioon on välja kasvanud kliinikust 4Kliinik. Ka 4Kliinik alustas ilusa plaaniga ja raha lugemata, lõpuks jäi tasumata aga osa töötasudest, maksudest ja arvetest.
Novembris avab Tallinnas Pärnu maanteel kaheksal korrusel uksed uus erakliinik Novel Clinic, mille suur visioon on välja kasvanud kliinikust 4Kliinik. Ka 4Kliinik alustas ilusa plaaniga ja raha lugemata, lõpuks jäi tasumata aga osa töötasudest, maksudest ja arvetest.
Fazer katsetab kakaorakkude kasvatamist bioreaktorites
Soome magusatootja Fazer uurib, kas rakupõhine põllumajandus võiks võimaldada kakao kasvatamist šokolaadi toorainena.
Soome magusatootja Fazer uurib, kas rakupõhine põllumajandus võiks võimaldada kakao kasvatamist šokolaadi toorainena.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.