Kaisa Gabral • 15 detsember 2015

EASi värbamisabi läheb kalliks maksma

IT-ettevõtja Jaan Pillesaar nimetab EASi Work in Estonia kampaaniat raha raiskamiseks.  Foto: Meeli Küttim

EAS ei oska välja tuua konkreetseid numbreid, kui palju töötajaid 400 000eurose kampaaniaraha eest Eestisse meelitada suudetakse. IT-ettevõtja Jaan Pillesaare sõnul on tegemist raha raiskamisega.

Microsofti Balti regiooni juht Rain Laane: "Riik peaks toetama noorte IT-õpet"

Üheks IT-sektoris valitseva tööjõupuuduse lahenduseks on tööjõu siia meelitamine. Kuid sama oluline on ka investeerimine siinsete noorte IT-oskuste parandamisse ning tööturul olevate inimeste ümberõppesse. Näiteks möödunud nädalal toimus ka Eestis üleilmne algatus Kooditund, mille eesmärk on populariseerida noorte seas koodikirjutamist.

Headest spetsialistidest on IT-vallas tegelikkuses puudus nii Soomes kui ka Eestis. Eesti palgatase on madalam kui põhjanaabrite juures, kuid ka üldised elamiskulud on madalamad.

Keeruline on hinnata, kui palju tuleb läbi meie programmi siia inimesi tööle, sest konkreetse värbamisega tegelevad ettevõtted ise. Aga meie tegevuse seitsme kuu jooksul on programmis avaldatud töökuulutustele klikatud ca 40 000 korda ning programmi esimeses faasis on saadetud Eesti ettevõtetele Soomest ja Ukrainast üle 400 sooviavalduse tööle asumiseks,“ lausus Work in Estonia projektijuht Karin Patune.

Ta täpsustas, et ca 400 000 eurot maksma läinud projekti tulemusel saadeti Ukrainast Eesti ettevõtetele 100 avaldust ja Soomest 400 ja et tegemist oli peamiselt IT-sektori töökohtadega. „Projekti tasuvust saab hinnata selle järgi, kui palju IT-töötajaid on Eestisse vaja, et see ennast ära tasuks. IT-töötajate palga mediaantase on praegu kuskil 2000 eurot, seega oleks kuskil 20 töötajat vaja selleks, et see ennast maksude näol riigile alla kahe aastaga ära tasuks,“ täpsustas Patune.

Patuse sõnul on programmi eesmärgiks Eesti tuntuse tõstmine, sihtriikides Eestit tutvustavate kampaaniate ettevalmistamine ja läbiviimine. "Paljud ettevõtted pole kunagi välisvärbamisega tegelenudki ja vajavad selle jaoks materjale ja infot,“ põhjendas Patune programmi vajalikkust.

Patuse sõnul oli nende peaeesmärk Soomes tähelepanu äratada ja see läks neil korda, sest Soome meedia kajastas teemat suure innukuse ja hämmeldusega. „Soomlane ei tea, et palgalõhe Eesti ja Soome vahel pole nii suur ja võib juhtuda, et Eestis jääb IT-eksperdile rohkem raha kätte kui Soomes,“ seletas Patune.

Pillesaar: riik ei peaks mängima personalifirmat

ASi Helmes omaniku Jaan Pillesaare sõnul ei tohiks riik tegeleda sama asjaga, millega eraettevõtlus juba nii ehk naa tegeleb. 400 000 eurot kampaaniaks planeeritud raha on tema hinnangul sulaselge raiskamine. „Riik ei peaks mängima personalifirmat eraettevõtjate poolt makstud maksude eest, see on tobe. Kui numbreid vaadata, siis 400 000 eurot on maetud sellesse, et saada 400 sooviavaldust? Erasektoris ei kuluta keegi 400 000 eurot, et saada 400 kandidaati mingite kohtade peale,“ rääkis Pillesaar. Ta lisas, et jämeda arvutuse tulemusel tuleb ühe töökoha hinnaks nii 1000 eurot.

„Kui riik tahab töökohtade loomist soodustada, siis tuleks soodustada töökohtade loomise makse. Meil on ka Valgevenes 50 inimest tööl, pooled neist oleksid hea meelega nõus siia kolima ja ma hea meelega tooks nad siia, aga meil pole mõtet, sest me hakkaksime maksma Eesti kõrgeid tööjõumakse,“ rääkis Pillessaar.

Ta lisas, et ärikeskkonna parandamiseks peab ärisisend olema mõistlikult maksustatud. „Rahandusministeerium ütleb seepeale, et Euroopas on Eesti tööjõumaksude poolest keskel, kuid paraku Euroopaga ei tasu end võrrelda, edukad asuvad siiski Euroopast väljaspool,“ rääkis Pillesaar.

Tieto meelitas Eestisse 40 soomlast

Tieto Eesti personalijuhi Laura Eelmaa sõnul töötab neil 225 inimest, neist Soomest on tulnud 40 töötajat. „Soomes on praegu IT-sektoris suur tööpuudus, meil on Eestis jällegi neile tööd pakkuda. ITs on nii, et kui sa oled aasta aega ilma tööta, siis su kompetents väheneb ja IT-maailmas enam nii lihtsalt tööd ei leia,“ seletas Eelmaa. Tema sõnul soovivad soomlased paljuski oma kompetentsi säilitada ja saada rahvusvahelist kogemust, mis on ka osaliselt põhjuseks, miks Eestisse tööle tullakse.

Eelmaa sõnul ei võta nad Tietosse kunagi kedagi tööle igaveseks, nii nagu soomlase puhul, ei saa ka eestlase puhul olla kunagi kindel, kaua ta ettevõttes töötab - kas 1-2 või 3 aastat, ja see on täiesti normaalne. „Enamik meile Soomest tulnud inimesi on üksikud või üksi elavad inimesed, pered või lähedased jäävad enamasti Soome,“ rääkis Eelmaa. Koos perega Eestisse kolimine on Eelmaa sõnul põhjanaabritele riskantsem, sest kui palgatu elukaaslasel ei leidu Eestis tegevust, võib kogu pere otsustada tagasi kolida. Kuid üldiselt on Eesti soomlase jaoks Eelmaa sõnul riskivaba koht – asub lähedal ja palgaraha jääb rohkem kätte.

Soome IT-spetsialist elab kehvemini kui Eesti oma

Eelmaa sõnul on IT-spetsialisti palk Soomes kõrgem kui Eestis samal kohal, kuid Eestis on kulud väiksemad. Mis puudutab näiteks Norrat, siis sealt on Eestisse raske kedagi tööle meelitada. „Norraga on raskem," rääkis Eelmaa, vihjates Eesti Norrast madalamale palgatasemele.

Värbamisettevõtte Ctrl äriarendaja Madis Haasma rääkis, et Eestis on suur IT-spetsialistide puudus. „On tekkinud suur üleostmine, mis toob endaga kaasa palgaralli,“ märkis Haasma.

Nortal ASi tegevjuhi Priit Alamäe sõnul on Soome tööjõuturul olukord praegu Eesti omast vägagi erinev – seoses suurte koondamistega on palgasurve pigem allapoole ning häid spetsialiste on oluliselt kergem leida kui Eestis. „Probleemiks on pigem Soomes viimase 10 aastaga toimunud palgataseme oluliselt kiirem tõus võrrelduna majanduskasvuga. Selle tulemusena on erinevatel hinnangutel Soome konkurentsivõime tervikuna isegi Rootsist juba ca 20% madalam, rääkimata näiteks Saksamaast,“ iseloomustas Alamäe olukorda Soomes.

„Kui võrrelda samaväärse kvalifikatsiooniga tarkvaraspetsialistide ning eriti tippspetsialistide elatustaset (netopalk miinus elamiskulud), siis on see Eestis parem kui Soomes. Aga see ei ole ainuke määrav faktor,“ märkis Alamäe. Ta lisas, et töö- ja elukoha vahetusel on oluliseks teguriks kogu keskkond, töö sisu, pere ja sõbrad.

Ka Pillesaare hinnangul elab Eesti IT-töötaja Soome sama ametikoha töötajaga võrreldes paremini. „Kuid võin võrdluseks öelda, et Valgevenes teenib IT-spetsialist netosummas juba rohkem kui spetsialist Tallinnas ja see tuleneb sellest, et tööjõumaksed on nii palju madalamad,“ rääkis Pillesaar.

TAUST:

Work in Estonia on 2015. aasta kevadel EASi käima lükatud programm, mis aitab Eestis tegutsevatel ettevõtetel värvata kõrgelt kvalifitseeritud välisspetsialiste kiiresti kasvavatesse majandussektoritesse. Teavitustööd ja värbamist alustati Soomes ja pilootprojektina Ukrainas.

Work in Estonia lehel on tänaseks 40 ettevõtet oma töökuulutusi jaganud, tööpakkumisi välisspetsialistidele on praegu 100-150.

 

 

 

Hetkel kuum