Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põhjala metsandus taastub mühinal

    Stora Enso juht Karl-Henrik SundströmFoto: EPA

    Märk sellest, kuidas traditsiooniline tööstusharu suudab ennast uuendada, on metsandussektori uus tõus nii Soomes kui ka Rootsis – firmad investeerivad jälle ning sektori osakaal ekspordis kasvab.

    Uus tulemine käib aga juba uuel tasandil, millele viitab Soome-Rootsi metsanduskontserni Stora Enso läinud neljapäeval Stockholmis avatud biomaterjalide innovatsioonikeskus. Mõned nädalad varem avas ettevõte innovatsioonikeskuse Helsingis, mis plaanib katsetada uudsete pakenditega ning teha seejuures tihedat koostööd klientidega Aasias.
    „See on veel üks samm selles suunas, et muuta Stora Enso taastuvate materjalide ettevõtteks, ütles kontserni juht Karl-Henrik Sundström Stockholmi innovatsioonikeskuse avamisel.
    Hiljuti agentuurile Bloomberg antud intervjuus arutles Sundström, et põhimõtteliselt võiks puidust ja taimekiududest toodetud pakendid kümnendiga plastkotid ja -pakendid välja vahetada. „Kõike, mida toodetakse fossiilsel baasil materjalidest, saaks toota ka puidu baasil,“ ütles ta. Ja taoline pakend laguneb looduses kergemini.
    Tuleviku kasvualad on tema sõnul kõrgtehnoloogilisel või uudsetest materjalidest, näiteks nanotselluloosist pakendil. Katsetatakse ka liimi tootmist puidus leiduvast polümeerist, ligniinist, mida seni on lihtsalt kütteks ja energiaks põletatud. Sundströmi sõnul näeb ta viimases viie aasta perspektiivis tõeliselt suurt perspektiivi.
    Paberi osakaal Stora Enso ärikasumis on aga tänaseks suuresti meedia digitaliseerimise tõttu vähenenud kõigest 5%-le. Veel 2006. aastal oli see 62%.
    Paberitehaseid on suletud ning selle asemel investeeritakse eelkõige maailma tipptasemel tselluloositehastesse, mida uudseid kasutusalasid silmas pidades nimetatakse pigem biotoodete tehasteks.
    Nende seas on Soome Metsä Groupi tehas Äänekoskil, mis otsustati ära tänavu kevadel ning mis on Soomel esimene projekt, mis nn Junckeri fondi toel (Euroopa Komisjoni juhi eestvedamisel käivitatud fond investeeringute toetamiseks – toim.) rahastust saab. Tegemist on Soome läbi aegade suurima metsandussektori investeeringuga, mis on seda olulisem, et see tuli ajal, mil majanduses valitsesid väga sünged meeleolud. Soome SKP kahaneb tänavu neljandat aastat järjest. Juba terendab veel suurem investeering Kuopios, kus Finnpulp plaanib investeerida 1,4 miljardit eurot maailma suurima okaspuu tselluloosi tehasesse. Äsja kirjutas Soome päevaleht Helsingin Sanomat, et projekt sai positiivse keskkonnamõjude hinnangu.
    Äänekoski tehase võimsuseks on 1,3 miljonit tonni tselluloosi aastas ning selle toormevajadus 6,5 miljonit kuupmeetrit puitu aastas. Seda on praeguse tasemega võrreldes nelja miljoni kuupmeetri võrra enam, mis on juba kergitanud küsimuse, kas kaks nii suurt tehast toorme saadavuse poolest riiki mahuvad.
    Ehitusjärgus loob Äänekoski tehas 6000 töökohta ning tagab valmimise järel Euroopa Investeerimispangale esitatud andmeil metsandussektoris hinnanguliselt 2500 töökohta. Soome peaminister Juha Sipilä valitsus loodab biomajanduse sektorist (kus metsandus moodustab hinnanguliselt umbes poole) vähemalt 100 000 uue töökoha teket aastaks 2025. Sektor on selgelt valitsuse koalitsioonilepingus prioriteetide seas.
    Äänekoski tehas katsetab samuti uudsete toodetega ning katab oma energiavajaduse fossiilseid kütuseid kasutamata. Energia saadakse puu koorest toodetud gaasist.

    70 ettevõtet ühendav organisatsioon European Bioplastics prognoosib vähemalt osaliselt taimset päritolu bioplastikute globaalsete tootmisvõimsuste neljakordistumist aastaks 2018 ca 6,8 miljonile tonnile.

    Võrdluseks kasutatakse Euroopa Liidus aastas pakendite valmistamiseks ligi 20 miljonit tonni tavalist plastikut, kirjutas Bloomberg.

    Optimism on tagasi
    „Rahasadu“ on käimas ka Rootsi metsanduses. Rootsi majandusleht Dagens Industri on kokku löönud investeeringuid 17 miljardi Rootsi krooni väärtuses ning lisa on tulemas.
    „Optimism on tagasi ja see kõneleb eelkõige sellest, et meie tooted on konkurentsivõimelised ja huvitavad ning et neile on turg olemas,“ kommenteeris lehele Rootsi metsandussektori ettevõtete katusorganisatsioonis Skogsindustrierna juht Per Lindberg.
    Eelkõige prognoosivad ala ettevõtjad nõudluse kasvu pakenditööstuses, tarnspordikütuste alal ning ehituses. Oma värskes metsandussektori konjunktuuri raportis viitab Skogsindustrierna nõudluse kasvule eelkõige arenenud maades, arenevad turud on suurema küsimärgiga. Ehitus kasvab Euroopas SKPst kiiremini.
    Selle ülevaate järgi kasvavad tselluloosi, paberitööstuse ja paberitoodete sektori investeeringud tänavu Rootsis mullusega võrreldes 21%, ca 9 miljardile kroonile ning ka puidukaupade tööstus plaanib investeerida mullusega võrreldes 12% enam. Rootsi statistikaameti ettevõtjate seas korraldatud küsitlus näitas, et kui enamik Rootsi tööstusest tuleval aasta investeeringutega tagasi tõmbab, siis tselluloositööstus ujub koos keemiatööstusega vastuvoolu ja suurendab investeeringuid. Sügisel on uutest investeeringutest tselluloosi tootmisesse teatanud näiteks SCA ja Waggeryd Cell.
    „Kui vaatame Põhjala tselluloositööstust, siis käib sektoris praegu nii Soomes kui Rootsis suur võimsuste väljaehitamine,“ ütles Stora Enso juht Karl-Henrik Sundström Dagens Industrile. Küsimusele, mis investeeringuid enim mõjutab, vastas ta, et juurdepääs toormele ning tööjõu olemasolu, kes uute masinatega toime tuleb. Palgakulud pole tema sõnul nii olulised.
    Kuna paberitehaseid on järjest kinni pandud, on see parandanud olukorda toormeturul. Ka see on üks investeeringuid mõjutavaid põhjusi, ütles Lindberg.
    Puidusektor on selge võitja ka äsja Pariisis ÜRO egiidi all sõlmitud uuest kliimaleppest.
    Suurimad investeeringud, nagu öeldud, lähevad tselluloositööstusesse. Kuid ka saetööstus suurendab tootmist – tänavu kasvavad mahud Rootsis 17,9 miljonile kuupmeetrile.
    Rootsi ekspordis on metsandussektori toodete osakaal ca 11% ning aasta esimese kolme kvartaliga on ekspordiväärtus mullusega võrreldes 4% kasvanud. Soome ekspordis on metsandussektor langusele vastu pannud ja seda trotsinud – sektori osakaal koguekspordis kasvab ja läheneb neljandikule.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mari-Liis Kukk: saatuslik loogika, mis ähvardab krüptoparadiisi põrguks muuta
Krüptomaailma võib ees oodata tõsine katsumus, kui usk kõigesse ümbritsevasse peaks lööma kõikuma sellisel määral, nagu oleme näinud möödunud aegade sügavamates finantskriisides, kirjutab finantsinspektsiooni innovatsioonijuht Mari-Liis Kukk.
Krüptomaailma võib ees oodata tõsine katsumus, kui usk kõigesse ümbritsevasse peaks lööma kõikuma sellisel määral, nagu oleme näinud möödunud aegade sügavamates finantskriisides, kirjutab finantsinspektsiooni innovatsioonijuht Mari-Liis Kukk.
USA aktsiaturg trimmis kolmapäevast hüpet veidi väiksemaks
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand uuest juhikohast: minu jaoks võrdub A. le Coq Tarmo Noobiga
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Saksamaa külmavärinad jõudsid Eesti sauna- ja majatootjateni
Eesti eksporditurud värelevad ning tootjate pilgud pöörduvad murelikult Saksamaa poole, kus tarbijad pole 20 aastat olnud nii ebakindlad, kui on praegu. Saksamaal ja tegelikult üle Euroopa levivad üleskutsed keerata sooja vähemaks ja käia duši all ära viie minutiga, ja see mõte tekitab külmavärinaid Eesti saunatootjates.
Eesti eksporditurud värelevad ning tootjate pilgud pöörduvad murelikult Saksamaa poole, kus tarbijad pole 20 aastat olnud nii ebakindlad, kui on praegu. Saksamaal ja tegelikult üle Euroopa levivad üleskutsed keerata sooja vähemaks ja käia duši all ära viie minutiga, ja see mõte tekitab külmavärinaid Eesti saunatootjates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.