Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põhjala metsandus taastub mühinal

    Stora Enso juht Karl-Henrik SundströmFoto: EPA

    Märk sellest, kuidas traditsiooniline tööstusharu suudab ennast uuendada, on metsandussektori uus tõus nii Soomes kui ka Rootsis – firmad investeerivad jälle ning sektori osakaal ekspordis kasvab.

    Uus tulemine käib aga juba uuel tasandil, millele viitab Soome-Rootsi metsanduskontserni Stora Enso läinud neljapäeval Stockholmis avatud biomaterjalide innovatsioonikeskus. Mõned nädalad varem avas ettevõte innovatsioonikeskuse Helsingis, mis plaanib katsetada uudsete pakenditega ning teha seejuures tihedat koostööd klientidega Aasias.
    „See on veel üks samm selles suunas, et muuta Stora Enso taastuvate materjalide ettevõtteks, ütles kontserni juht Karl-Henrik Sundström Stockholmi innovatsioonikeskuse avamisel.
    Hiljuti agentuurile Bloomberg antud intervjuus arutles Sundström, et põhimõtteliselt võiks puidust ja taimekiududest toodetud pakendid kümnendiga plastkotid ja -pakendid välja vahetada. „Kõike, mida toodetakse fossiilsel baasil materjalidest, saaks toota ka puidu baasil,“ ütles ta. Ja taoline pakend laguneb looduses kergemini.
    Tuleviku kasvualad on tema sõnul kõrgtehnoloogilisel või uudsetest materjalidest, näiteks nanotselluloosist pakendil. Katsetatakse ka liimi tootmist puidus leiduvast polümeerist, ligniinist, mida seni on lihtsalt kütteks ja energiaks põletatud. Sundströmi sõnul näeb ta viimases viie aasta perspektiivis tõeliselt suurt perspektiivi.
    Paberi osakaal Stora Enso ärikasumis on aga tänaseks suuresti meedia digitaliseerimise tõttu vähenenud kõigest 5%-le. Veel 2006. aastal oli see 62%.
    Paberitehaseid on suletud ning selle asemel investeeritakse eelkõige maailma tipptasemel tselluloositehastesse, mida uudseid kasutusalasid silmas pidades nimetatakse pigem biotoodete tehasteks.
    Nende seas on Soome Metsä Groupi tehas Äänekoskil, mis otsustati ära tänavu kevadel ning mis on Soomel esimene projekt, mis nn Junckeri fondi toel (Euroopa Komisjoni juhi eestvedamisel käivitatud fond investeeringute toetamiseks – toim.) rahastust saab. Tegemist on Soome läbi aegade suurima metsandussektori investeeringuga, mis on seda olulisem, et see tuli ajal, mil majanduses valitsesid väga sünged meeleolud. Soome SKP kahaneb tänavu neljandat aastat järjest. Juba terendab veel suurem investeering Kuopios, kus Finnpulp plaanib investeerida 1,4 miljardit eurot maailma suurima okaspuu tselluloosi tehasesse. Äsja kirjutas Soome päevaleht Helsingin Sanomat, et projekt sai positiivse keskkonnamõjude hinnangu.
    Äänekoski tehase võimsuseks on 1,3 miljonit tonni tselluloosi aastas ning selle toormevajadus 6,5 miljonit kuupmeetrit puitu aastas. Seda on praeguse tasemega võrreldes nelja miljoni kuupmeetri võrra enam, mis on juba kergitanud küsimuse, kas kaks nii suurt tehast toorme saadavuse poolest riiki mahuvad.
    Ehitusjärgus loob Äänekoski tehas 6000 töökohta ning tagab valmimise järel Euroopa Investeerimispangale esitatud andmeil metsandussektoris hinnanguliselt 2500 töökohta. Soome peaminister Juha Sipilä valitsus loodab biomajanduse sektorist (kus metsandus moodustab hinnanguliselt umbes poole) vähemalt 100 000 uue töökoha teket aastaks 2025. Sektor on selgelt valitsuse koalitsioonilepingus prioriteetide seas.
    Äänekoski tehas katsetab samuti uudsete toodetega ning katab oma energiavajaduse fossiilseid kütuseid kasutamata. Energia saadakse puu koorest toodetud gaasist.

    70 ettevõtet ühendav organisatsioon European Bioplastics prognoosib vähemalt osaliselt taimset päritolu bioplastikute globaalsete tootmisvõimsuste neljakordistumist aastaks 2018 ca 6,8 miljonile tonnile.

    Võrdluseks kasutatakse Euroopa Liidus aastas pakendite valmistamiseks ligi 20 miljonit tonni tavalist plastikut, kirjutas Bloomberg.

    Optimism on tagasi
    „Rahasadu“ on käimas ka Rootsi metsanduses. Rootsi majandusleht Dagens Industri on kokku löönud investeeringuid 17 miljardi Rootsi krooni väärtuses ning lisa on tulemas.
    „Optimism on tagasi ja see kõneleb eelkõige sellest, et meie tooted on konkurentsivõimelised ja huvitavad ning et neile on turg olemas,“ kommenteeris lehele Rootsi metsandussektori ettevõtete katusorganisatsioonis Skogsindustrierna juht Per Lindberg.
    Eelkõige prognoosivad ala ettevõtjad nõudluse kasvu pakenditööstuses, tarnspordikütuste alal ning ehituses. Oma värskes metsandussektori konjunktuuri raportis viitab Skogsindustrierna nõudluse kasvule eelkõige arenenud maades, arenevad turud on suurema küsimärgiga. Ehitus kasvab Euroopas SKPst kiiremini.
    Selle ülevaate järgi kasvavad tselluloosi, paberitööstuse ja paberitoodete sektori investeeringud tänavu Rootsis mullusega võrreldes 21%, ca 9 miljardile kroonile ning ka puidukaupade tööstus plaanib investeerida mullusega võrreldes 12% enam. Rootsi statistikaameti ettevõtjate seas korraldatud küsitlus näitas, et kui enamik Rootsi tööstusest tuleval aasta investeeringutega tagasi tõmbab, siis tselluloositööstus ujub koos keemiatööstusega vastuvoolu ja suurendab investeeringuid. Sügisel on uutest investeeringutest tselluloosi tootmisesse teatanud näiteks SCA ja Waggeryd Cell.
    „Kui vaatame Põhjala tselluloositööstust, siis käib sektoris praegu nii Soomes kui Rootsis suur võimsuste väljaehitamine,“ ütles Stora Enso juht Karl-Henrik Sundström Dagens Industrile. Küsimusele, mis investeeringuid enim mõjutab, vastas ta, et juurdepääs toormele ning tööjõu olemasolu, kes uute masinatega toime tuleb. Palgakulud pole tema sõnul nii olulised.
    Kuna paberitehaseid on järjest kinni pandud, on see parandanud olukorda toormeturul. Ka see on üks investeeringuid mõjutavaid põhjusi, ütles Lindberg.
    Puidusektor on selge võitja ka äsja Pariisis ÜRO egiidi all sõlmitud uuest kliimaleppest.
    Suurimad investeeringud, nagu öeldud, lähevad tselluloositööstusesse. Kuid ka saetööstus suurendab tootmist – tänavu kasvavad mahud Rootsis 17,9 miljonile kuupmeetrile.
    Rootsi ekspordis on metsandussektori toodete osakaal ca 11% ning aasta esimese kolme kvartaliga on ekspordiväärtus mullusega võrreldes 4% kasvanud. Soome ekspordis on metsandussektor langusele vastu pannud ja seda trotsinud – sektori osakaal koguekspordis kasvab ja läheneb neljandikule.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Toetame restoraniäri vintskeid tegijaid. Hääletame jalgadega!
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Vestlusrobot ChatGPT vahendab edaspidi ka uuemaid uudiseid
Sam Altmani juhitud tehisintellekti arendamise ettevõte OpenAI allkirjastas kolmapäeval lepingu, mis annab talle juurdepääsu meediakonglomeraadile News Corp kuuluvate suurimate uudisteväljaannete sisule, vahendas Reuters.
Sam Altmani juhitud tehisintellekti arendamise ettevõte OpenAI allkirjastas kolmapäeval lepingu, mis annab talle juurdepääsu meediakonglomeraadile News Corp kuuluvate suurimate uudisteväljaannete sisule, vahendas Reuters.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Venemaa tahab Läänemerel merepiiri muuta Tsahkna: tegemist on absurdiga
Venemaa kaitseministeerium tahab ühepoolselt muuta Soome ja Leedu lähedast merepiiri, kuna nende arvates ei vasta piirid praegustele geograafilistele oludele, Soome ekspert nimetab seda hübriidsõja vormiks.
Venemaa kaitseministeerium tahab ühepoolselt muuta Soome ja Leedu lähedast merepiiri, kuna nende arvates ei vasta piirid praegustele geograafilistele oludele, Soome ekspert nimetab seda hübriidsõja vormiks.