Leedu minister: ostame LNG-terminali välja

“Ma ei näe agendas asju, mis meie vahele kiilu ajaks,” ütles Masiulis reedel Tallinnas. Neljapäeval külastas ta koos majandus­minister Kristen Michaliga Eesti Energia Auvere elektrijaama ja VKG Ojamaa põlev­kivikaevandust ning arutas energiakoostöö võimalusi. “Usun, et see koostöö tugevneb ja süveneb,” ütles Leedu minister enne äralendu intervjuus Äripäevale.

Leedu energiasektoris on viimasel ajal olnud väga palju sündmusi, äsja läksid käiku elektriühendused Rootsi ja Poolaga, NordBalt ja LitPol. See loob aga lisavõimsusi ka Venemaa ja Valgevene elektri ekspordiks Euroopa Liidu turule (mõlemad ehitavad Leedu piiri ääres tuumajaamasid – toim). Saatsite Läti, Eesti, Soome ja Poola kolleegidele kirja, kus kutsute sellist importi takistama. Milline on vastukaja?

Praegu olen kohtunud vaid Eesti ministriga ja tema vaated on samad mis mul, et seda importi on vaja piirata. Tuleb aru saada, et Venemaa ja Valgevene ei järgi tuumajaamu ehitades rahvusvahelisi standardeid. Kuna nende elekter on siis odavam, on neil lihtsam konkureerida. Kuid standardid peavad avatud turul kõigile samad olema.

Kas riikidel on sarnane huvi? Praeguse külmaga impordib näiteks Soome päris palju Venemaalt.

Vara öelda. Kiri läks teele alles aastavahetuse eel. Plaanin kohtuda kõigi viie riigi ministriga, sest kui üks riik käitub teistmoodi, jõuab (kolmandate riikide –toim) elekter ikkagi meie turule.

Teema teeb keerulisemaks see, et Balti riigid on ikka veel Vene sagedusalas. Eesti ­uurib võimalust ühineda Euroopa võrkudega Soome, Leedu, Poola kaudu. Kuidas see laheneb?

Erimeelsusi pole, eesmärk on üks – desünkroniseerida Balti elektriturg Vene sagedusalast. Aastaid arutati vaid üht võimalust, sünkroniseerimist kontinentaalse ­Euroopa võrkudega Poola kaudu, kuid Poolas polnud huvi. Eesti pani ette otsida muid võimalusi, et mitte aega kaotada. Nüüd teeb Euroopa Komisjon kaks uuringut. Soome lahendust algul ei kaalutud, kuna maailmas on väga vähe näiteid, kus sünkroniseerimine tehakse merekaabli kaudu.

Kuivõrd on teema seotud Visaginase tuumajaama projektiga? Poola on öelnud, et ei saa otsustada teise elektrikaabli LitPol 2 rajamist, kui selles teemas pole selgust. On see projekt siis elus või surnud?

Otsest seost pole, saame sünkroniseerida Visaginasega ja ilma. Projekt on ELis kõige kaugemale jõudnud tuumajaama projekt, kuid 1300 MW on Leedu jaoks liiga suur, vajame naabreid.

Eesti ja Läti jaoks on peamine tasuvuse küsimus. Britid ehitavad uut jaama suurte riiklike toetustega.

Projekti alustades oli turu hind tuumaenergiale soodsam. Rehkendame tootmise hinnaks Visaginases 50 eurot MW/h. Eestis on elektri turuhind 35 eurot MW/h, Leedus mullu umbes 50 eurot ja langemas. Samas ei ehitata tuumajaama hetke turuhindade põhjal, vaid 60 aastaks. Sel põhjusel on vaja riigi toetust. Arutasime Kristen Michaliga, et vaatame, kuidas turg areneb ja aasta pärast arutame tuumajaama teemat uuesti.

Aga võimalus, et Leedu teeb projekti koos reaktori tarnija Hitachiga?

See on kuulujutt. Küll aga kompame võimalust, et Poola naaseks projekti. See muudaks kogu pilti.

Ka gaasiturul on suured muutused, nõudlust napib juba ka üksi Leedu LNG-terminali võimsuse jaoks. Kuidas paistab selles kontekstis Eesti LNG-terminali ehitus?

Eestlased otsustavad selle põhjal, mis on eestlastele kõige parem. See oli ELi otsus, et regionaalne terminal tulgu kas Eestisse või Soome. Aga jah, vahepeal on turg palju muutunud, Leedus on gaasi nõudlus kukkunud 30%, Eestis ilmselt samuti. Uutes oludes on ilmne, et suudaksime üksi varustada kõiki Balti riike. Praegu pingutame aga selleks, et liberaliseerida gaasiturg Leedust Eestini. ­Läti viib ellu viimaseid muudatusi. Kui valmivad Balticconnector ja Leedu–Poola gaasijuhe ­GIPL, tekib päris suur gaasiturg.

Kui palju tekib gaasile uut kasutust?

Leedus näeme gaasi osa kahanemist küttes, kus kasvab biomassi osa. Eramajades on gaasi kasutamine kasvanud. Kontsentreeritud gaasi saab kasutada veokikütusena ja seda saab ka konteineritega transportida piirkondadesse, kuhu torujuhet ei lähe. Seal näeme potentsiaali. Klaipedas valmib 2017. aastal terminal, kus saab LNGd tankida veokiteesse, konteineritesse, tsisternidesse.

Kas valitsuse vahetus Poolas mõjutab kuidagi Balti energiakoostööd?

Praegune valitsuspartei toetas esimese Leedu ja Poola vahelise elektrikaabli LitPol 1 ehitamist. Koostöökogemus selle poliitilise jõuga on olemas. Loodame koostöö uuele tasandile viia. Kokku on lepitud uue gaasijuhtme ­GIPLi rajamine 2019. aasta lõpuks. Rahastamise otsus on tehtud.

Millisena näete Gazpromi rolli Baltimaades?

Mängureeglid muutuvad, LNG-terminal, GIPL ja Balticconnector jätavad minevikku aja, mil turupositsiooni sai kasutada kõrge hinna dikteerimiseks. Alternatiivsed kanalid peavad olema püsivad – kavatseme 10 aastaks liisitud LNG-terminali välja osta, et see oleks 30–40 aastaks püsiv lahendus.

Ka Gazprom ehitab infrastruktuuri – kas EL peaks sekkuma Nord Stream 2 projekti?

Jah. Esmalt analüüsima, kuidas see projekt mõjutab ELi energiajulgeolekut. Euroopa Liidu siht on ühendusi lisada, kuid see projekt sulgeb ühenduse Ukraina kaudu, mis tähendab ELile riskide kasvu.

Saksamaa kantsleri Angela Merkeli sõnul on see kommertsprojekt.

Võib-olla Saksamaal ongi. Venemaal kindlasti mitte.

Olete lobitööd teinud ka USA kongressis, et USA kaotaks nafta ja gaasi ekspordikeelu. Nüüd on keeld tühistatud, kuid hinnalangusest maailmaturul on see sektor USAs raskustes.

Tarbijale on hinnalangus kasulik. Ameeriklased on väga konkurentsivõimelised ja suudavad langevate hindadega kohaneda. Kärbivad kulusid, teevad tehnoloogilisi uuendusi. Nad on fantastiline lisa turule.

Milline on olnud mõju elektri ja gaasi hinnale Leedus?

See on parim küsimus, sest ehkki Leedu on teinud infrastruktuuri suuri investeeringuid, on energia hind hoopis langenud. Elektri hind alaneb uute ühenduste tõttu veel. Ettevõtetele näiteks on hind uut aastat alustades langenud 15–20%.

Gaasi hind on terminali käivitumise järel kodutarbijatele ELi riikide võrdluses viies ja tööstustarbijatele kuues kõige madalam hind, enne oli see skaala kõrgeimas otsas.

Mis on saanud kildagaasi plaanidest?

Maailmaturu madalate hindade tõttu on need edasi lükatud. Ootame paremaid aegu.

Mida arvate Pariisi kliimaleppe valguses Eesti põlevkivienergeetika tulevikust?

Väga muljetavaldav, kuidas olete seda arendanud. Uusim tehnoloogia, suudate konkureerida elektri hinnaga. Leedus kahjuks sellist kohalikku ressurssi ei ole.

Miks kasvab Leedu majandus kiiremini kui Eesti majandus?

Kasvab või? Tavaliselt vaatame Eesti poole. Võib-olla toorme hinna languse tõttu. Samuti on pingutatud vari­majanduse osakaalu vähendamiseks.