Eesti ettevõtetesse n-ö vilepuhumise süsteemi juurutamist takistab Andmekaitse Inspektsiooni range seisukoht, leiab Eversheds Ots&Co jurist Merlin Liis.
USA börsiettevõtted on kohustatud looma kaastöötaja väärkäitumisest teavitamise mehhanismi.
Merlin Liis selgitas, et lihtsustatult tähendab viidatud kohustus seda, et ettevõtted peavad looma süsteemi, mille kaudu on töötajatel võimalik tööandjat anonüümselt teavitada teise töötaja väärkäitumisest. "Tavaliselt on selleks anonüümne elektrooniline süsteem, mida nimetatakse „whistleblowing hotline“. Töötajat, kes teavitab teise töötaja poolt toimepandud ebaseaduslikust või ebaeetilisest käitumisest, nimetatakse vilepuhujaks," selgitasLiis. "Vilepuhumise elektroonilise süsteemi mõte on see, et töötajad saaksid anda väärkäitumisest teada anonüümselt ega peaks tundma hirmu töö kaotamise või kaastöötajate halvakspanu alla sattumise eest."
Vilepuhumissüsteemi laiem eesmärk on ka töötajate kaitsmine, sest mehhanism aitab kaasa töökeskkonna läbipaistvamaks muutmisele, tööeetika parandamisele ning mis tahes korruptsioonijuhtumite vähendamisele.
Vilepuhumise mehhanismi kasutamine toob teise töötaja andmete (sh nime) avaldamise tõttu paratamatult kaasa isikuandmete töötlemise, seega tuleb selle rakendamisel Euroopas ja Eestis järgida siin kehtivaid andmekaitse eeskirju, märkis jurist. "Kuigi enamikus Euroopa riikides on vilepuhujatega seonduv senini reguleerimata, on vilepuhumissüsteemi rakendamine enamikus Euroopa riikides lubatud. Eraldi regulatsioonid vilepuhujate kaitseks on vastu võetud näiteks Suurbritannias ja Luksemburgis."
Eestis kehtiva isikuandmete kaitse seaduse kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, temaga sõlmitud lepingu täitmiseks või seaduse alusel, märkis Liis. "Andmekaitse Inspektsioon on Eestis rangel seisukohal, et teise töötaja väärkäitumisest teavitamise mehhanismi loomine Eestis on keelatud," nentis ta.
Praeguse regulatsiooni kohaselt võib töötaja küll tööandjat teise töötaja toimepandud väärteost või ebaeetilisest käitumisest enda initsiatiivil teavitada, kuid keelatud on süsteemi loomine, mis võimaldaks sisuliselt piiramatut anonüümset teavitamist. "Vilepuhumissüsteemi loomine oleks Andmekaitse Inspektsiooni seisukoha järgi vastuolus isikuandmete kaitse seadusega ning seega võib sellise mehhanismi rakendamine tuua kaasa kopsaka trahvi. Samas on küsitav, kas Andmekaitse Inspektsiooni jäik seisukoht on põhjendatud," märkis Liis.
Liis lisas, et töölepingu seaduse järgi on töötajal kohustus tööandjat teavitada kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi. "Andmekaitse Inspektsiooni seisukoha järgi on sätte eesmärk piiritletud kitsalt üksnes töötaja enda andmetega ning sätte eesmärk ei ole teise töötajaga seotud asjaoludest teavitamine," rõhutas Liis. "Meie hinnangul on Andmekaitse Inspektsiooni seisukoht ekslik ega põhine kehtival seadusel."
Liis selgitas, et kui ühele töötajale saab teatavaks, et teine töötaja on töösuhtes pannud toime väärkäitumise (näiteks omastab süsteemselt tööandja vara), on tegemist töösuhtega seonduva olulise asjaoluga. Samuti on tegemist asjaoluga, mille teadasaamiseks on tööandjal õigustatud huvi.
"Töölepingu seadust tuleks sellises olukorras tõlgendada laiendavalt. Töösuhtega seotud asjaolud, mille teadasaamiseks on tööandjal õigustatud huvi, ei pea piirnema kitsalt töötaja endaga seotud faktidega," märkis Liis.