- OMX Baltic0,00%0,00
- OMX Riga0,00%0,00
- OMX Tallinn0,00%0,00
- OMX Vilnius0,00%0,00
- S&P 5000,00%0,00
- DOW 300,00%0,00
- Nasdaq 0,00%0,00
- FTSE 1000,00%0,00
- Nikkei 2250,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic0,00%0,00
- OMX Riga0,00%0,00
- OMX Tallinn0,00%0,00
- OMX Vilnius0,00%0,00
- S&P 5000,00%0,00
- DOW 300,00%0,00
- Nasdaq 0,00%0,00
- FTSE 1000,00%0,00
- Nikkei 2250,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Urmas Varblane: Eesti eelarve on kreenis
Rahandusministeeriumi andmetel laekus möödunud aastal riigile tulusid 7,98 miljardit, samas kulusid tehti 8,33 miljardit eurot. See tähendab, et eelarve oli üle nelja protsendi ehk 350 miljoni euroga miinuses. Urmas Varblane ütles intervjuus Äripäevale, et ilmselt on see seotud olukorraga, kus üks Euroopa finantsperiood lõppes ja teine alles algab.
Millest tuleneb see, et eelmisel aastal kasvasid riigi kulud tuludest kiiremini?
Üks oluline põhjus seisneb Euroopa Liidu toetusrahade oodatust aeglasemast rakendamisest. Vaid 65 protsenti eelmiseks aastaks kavandatud toetusrahadest läksid käiku. Tehti terve hulk kulutusi, mis edaspidi kaetakse Euroopa Liidu investeeringutoetustega, kuid praegu maksti kinni meie kogutud maksurahast. See oli suurusjärgus 350 miljonit, mille võrra ka vähenes Eesti likviidsusreservi. Eks loodetakse järgmisel aastal teha investeeringuid rohkem Euroopa toetusrahadest ja see parandab siis ka olukorda.
Aga minu arvates on riik pigistanud maksutulusid välja väga hästi ja need on kasvanud oluliselt kiiremini kui majanduslik baas. Eks see näitab, et riigi maksutulude kogumine on muutunud tõhusamaks – nii sotsiaalmaksu kui ka käibemaksu laekumised on väga hästi kasvanud. Mittemaksulisi tulusid laekus vähem sellepärast, et Euroopa rahade üks periood lõppes ära, teine alles algab, ja siin me näeme, kui tundlik on Eesti tegelikult Euroopa rahade suhtes.
Nii et te ei arva, et Eesti riik elab üle oma võimete?
Mina arvan, et praegu laias plaanis on Eesti eelarve tasakaalus. Maksutulud kasvasid 7,3% ja kulud 7,2% - nii tulud kui ka kulud on kasvanud sama tempoga. See tähendab, et mingisugust süvenevat puudujääki ei ole ja pigem on see seotud juba varem märgitud sõltuvusega Euroopa toetusrahadest ja nende laekumise perioodilisusest. Eestis on harjutud investeerima küllalt palju Euroopa tõukefondide rahaga ja need ei ole praegu niisugusel moel laekunud, nagu me oleme harjunud.
Kas sellega kaasnevad ohud?
Pigem on praegu suurem mure selles, et meie majanduse kasv on praegu puhtalt eratarbimise põhine. Kui meie ekspordisektor sellel aastal ei suuda oma arengut positiivsemale suunale keerata, siis ühel hetkel palgakasv lihtsalt hakkab aeglustuma ja eratarbimine ka aeglustub. Ja kui eratarbimine hakkaks aeglustuma, siis hakkavad kannatama ka tarbimise põhised maksulaekumised, see tähendab käibemaks ja aktsiisid.
Ühesõnaga, meie selle aasta eelarve tasakaal väga sõltub sellest, kuidas meie eksportturgudel selle aasta teisel poolel minema hakkab. Ega sellist olukorda, kus palgatulu kasv on kõvasti kiirem kui kasumi kasv, ei saa lõpmatult kesta. Ühel hetkel ettevõtted lihtsalt enam palka ei jõua tõsta ja siis hakkab erasektori tarbimine aeglustuma.
Praegu on maksukasv tulnud põhiliselt sotsiaalmaksu ja käibemaksu kaudu. Need kaks suurt vaala - sotsiaalmaks ja käibemaks - on need, kust maksulaekumine põhiliselt tuleb, aktsiisidest muidugi ka. Need on kõik hästi tarbijakesksed, nii et see on kaunis keeruline. Põhiküsimus on ekspordi stabiilsuses, sellest oleneb väga palju selle aasta eelarve tervis.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele