Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Urmas Varblane: Eesti eelarve on kreenis

    Tartu Ülikooli majandusprofessor ja eelarvenõukogu liige Urmas VarblaneFoto: Raul Mee

    Tartu Ülikooli majandusprofessori ja eelarvenõukogu liikme Urmas Varblase hinnangul püsib Eesti riigieelarve kahel maksuvaalal – sotsiaal- ja käibemaksul, mis on liialt tarbijakesksed.

    Rahandusministeeriumi andmetel laekus möödunud aastal riigile tulusid 7,98 miljardit, samas kulusid tehti 8,33 miljardit eurot. See tähendab, et eelarve oli üle nelja protsendi ehk 350 miljoni euroga miinuses. Urmas Varblane ütles intervjuus Äripäevale, et ilmselt on see seotud olukorraga, kus üks Euroopa finantsperiood lõppes ja teine alles algab.
    Millest tuleneb see, et eelmisel aastal kasvasid riigi kulud tuludest kiiremini?
    Üks oluline põhjus seisneb Euroopa Liidu toetusrahade oodatust aeglasemast rakendamisest. Vaid 65 protsenti eelmiseks aastaks kavandatud toetusrahadest läksid käiku. Tehti terve hulk kulutusi, mis edaspidi kaetakse Euroopa Liidu investeeringutoetustega, kuid praegu maksti kinni meie kogutud maksurahast. See oli suurusjärgus 350 miljonit, mille võrra ka vähenes Eesti likviidsusreservi. Eks loodetakse järgmisel aastal teha investeeringuid rohkem Euroopa toetusrahadest ja see parandab siis ka olukorda.
    Aga minu arvates on riik pigistanud maksutulusid välja väga hästi ja need on kasvanud oluliselt kiiremini kui majanduslik baas. Eks see näitab, et riigi maksutulude kogumine on muutunud tõhusamaks – nii sotsiaalmaksu kui ka käibemaksu laekumised on väga hästi kasvanud. Mittemaksulisi tulusid laekus vähem sellepärast, et Euroopa rahade üks periood lõppes ära, teine alles algab, ja siin me näeme, kui tundlik on Eesti tegelikult Euroopa rahade suhtes.
    Nii et te ei arva, et Eesti riik elab üle oma võimete?
    Mina arvan, et praegu laias plaanis on Eesti eelarve tasakaalus. Maksutulud kasvasid 7,3% ja kulud 7,2% - nii tulud kui ka kulud on kasvanud sama tempoga. See tähendab, et mingisugust süvenevat puudujääki ei ole ja pigem on see seotud juba varem märgitud sõltuvusega Euroopa toetusrahadest ja nende laekumise perioodilisusest. Eestis on harjutud investeerima küllalt palju Euroopa tõukefondide rahaga ja need ei ole praegu niisugusel moel laekunud, nagu me oleme harjunud.
    Kas sellega kaasnevad ohud?
    Pigem on praegu suurem mure selles, et meie majanduse kasv on praegu puhtalt eratarbimise põhine. Kui meie ekspordisektor sellel aastal ei suuda oma arengut positiivsemale suunale keerata, siis ühel hetkel palgakasv lihtsalt hakkab aeglustuma ja eratarbimine ka aeglustub. Ja kui eratarbimine hakkaks aeglustuma, siis hakkavad kannatama ka tarbimise põhised maksulaekumised, see tähendab käibemaks ja aktsiisid.
    Ühesõnaga, meie selle aasta eelarve tasakaal väga sõltub sellest, kuidas meie eksportturgudel selle aasta teisel poolel minema hakkab. Ega sellist olukorda, kus palgatulu kasv on kõvasti kiirem kui kasumi kasv, ei saa lõpmatult kesta. Ühel hetkel ettevõtted lihtsalt enam palka ei jõua tõsta ja siis hakkab erasektori tarbimine aeglustuma.
    Praegu on maksukasv tulnud põhiliselt sotsiaalmaksu ja käibemaksu kaudu. Need kaks suurt vaala - sotsiaalmaks ja käibemaks - on need, kust maksulaekumine põhiliselt tuleb, aktsiisidest muidugi ka. Need on kõik hästi tarbijakesksed, nii et see on kaunis keeruline. Põhiküsimus on ekspordi stabiilsuses, sellest oleneb väga palju selle aasta eelarve tervis.
  • Hetkel kuum
Joel Volkov: aitaks ettevõtjate kollektiivne streik
Ettevõtjad ei pea kandma poliitikute rumalatest otsustest tingitud kahjukoormaid. Piisaks sellest, kui kõik suuremad tööandjad otsustaksid kolmeks päevaks oma ärid sulgeda ning mitte ühtegi toodet või teenust väljastada, kirjutab Tanki loovjuht Joel Volkov vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Ettevõtjad ei pea kandma poliitikute rumalatest otsustest tingitud kahjukoormaid. Piisaks sellest, kui kõik suuremad tööandjad otsustaksid kolmeks päevaks oma ärid sulgeda ning mitte ühtegi toodet või teenust väljastada, kirjutab Tanki loovjuht Joel Volkov vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Taavi Tamkivi: meil pole ruumi poolikuteks lahendusteks Kuidas panna Eesti majanduse taas kasvama?
Peame Eesti majanduskasvu taastamiseks olema proaktiivsed ja visionäärid ning investeerima innovatsiooni, kirjutab iduettevõtja Taavi Tamkivi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Peame Eesti majanduskasvu taastamiseks olema proaktiivsed ja visionäärid ning investeerima innovatsiooni, kirjutab iduettevõtja Taavi Tamkivi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA aktsiad tõusid, nafta võttis hingetõmbeaega
Neljapäeval USA aktsiaturg tõusis, püüdes taastada mõningaid eelmise nädala jooksul Föderaalreservi pikemaajalise intressimäärade tõstmise tõttu tekkinud kaotusi.
Neljapäeval USA aktsiaturg tõusis, püüdes taastada mõningaid eelmise nädala jooksul Föderaalreservi pikemaajalise intressimäärade tõstmise tõttu tekkinud kaotusi.
Reaalajas börsiinfo
Palusalu aiad: kuidas väiksema ajakuluga saada parem aed?
Viieaastane Palusalu Aiad OÜ on pereettevõtte, kus oma kogemusi rakendavad pereema, kes on olnud Räpina Aianduskooli õpetaja, ja tema lapsed. Ettevõtte omanik Maria Palusalu tõdeb, et elus tuleb tegeleda sellega, mida oskad ja mille peale silmad säravad.
Viieaastane Palusalu Aiad OÜ on pereettevõtte, kus oma kogemusi rakendavad pereema, kes on olnud Räpina Aianduskooli õpetaja, ja tema lapsed. Ettevõtte omanik Maria Palusalu tõdeb, et elus tuleb tegeleda sellega, mida oskad ja mille peale silmad säravad.
Merko juht ladus oma vundamendi raamatutega: see oli vapustav kogemus "Juhi juttude" värske saade
Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink oli 1990. aastatel koos Peep Vainuga kaks esimest eestlast, kes Ameerikas raamatuid müümas käisid. Sellest sai tema elu muutev kogemus, mis pani vundamendi järgnevatele valikutele.
Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink oli 1990. aastatel koos Peep Vainuga kaks esimest eestlast, kes Ameerikas raamatuid müümas käisid. Sellest sai tema elu muutev kogemus, mis pani vundamendi järgnevatele valikutele.
Ettevõtted võiks rohepesust üht-teist juba teada – vähemalt enne, kui midagi väidavad
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
Eestis valitakse aasta sportautot, rivis ka Ferrari
Aasta autot on Eestis valitud juba üle 20 aasta. Nüüd on asjad jõudnud nõnda kaugele, et siinmail selgitatakse välja ka parim sportauto ning seda mitte üksnes paberi peal – kaks nädalat tagasi toimus finalistide proovisõidupäev.
Aasta autot on Eestis valitud juba üle 20 aasta. Nüüd on asjad jõudnud nõnda kaugele, et siinmail selgitatakse välja ka parim sportauto ning seda mitte üksnes paberi peal – kaks nädalat tagasi toimus finalistide proovisõidupäev.
Palusalu aiad: kuidas väiksema ajakuluga saada parem aed?
Viieaastane Palusalu Aiad OÜ on pereettevõtte, kus oma kogemusi rakendavad pereema, kes on olnud Räpina Aianduskooli õpetaja, ja tema lapsed. Ettevõtte omanik Maria Palusalu tõdeb, et elus tuleb tegeleda sellega, mida oskad ja mille peale silmad säravad.
Viieaastane Palusalu Aiad OÜ on pereettevõtte, kus oma kogemusi rakendavad pereema, kes on olnud Räpina Aianduskooli õpetaja, ja tema lapsed. Ettevõtte omanik Maria Palusalu tõdeb, et elus tuleb tegeleda sellega, mida oskad ja mille peale silmad säravad.
Kes süöb, sie jaksab. Toidumess 2023
Tallinna Toidumess toimub sel korral Unibet Arena spordihallis, et kolmekümnendat korda tuua kokku Eesti toiduvaldkonna tegijad.
Tallinna Toidumess toimub sel korral Unibet Arena spordihallis, et kolmekümnendat korda tuua kokku Eesti toiduvaldkonna tegijad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.