Venemaa tegevus Ukrainas jätab pitseri Eesti julgeolekule

Kaitsepolitsei aastaraamat rõhutab, et rändekriisist ja terrorirünnakutest reaalsem oht on meie jaoks Venemaa, kes ei ole endiselt Ukraina relvakonflikti lõpetanud.

Aastaraamatut esitledes tõdes kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu, et meie kõige tõsisem julgeolekuoht on endiselt seotud Venemaa ja Kremli administratsiooniga. Ehkki pagulaskriis julgeolekut mõjutab, ei ohusta selle mõjud meie riiklust.

„Ükski pagulane ega ka terrorist ei suuda õõnestada riikluse aluseid selliselt, nagu teeb seda välispoliitikas väga agressiivselt käituv Venemaa, kes ei ole jätkuvalt lõpetanud Ukraina riigi teatud territooriumi annekteerimist ja okupatsiooni. Samuti ei ole Ukraina vastu suunatud agressiooni toetavaid separatiste vähem toetatud, igapäevane relvastatud tegevus Ukrainas jätkub ja see kõik jätab pitseri Euroopa ja sealhulgas ka Eesti julgeolekule,“ sõnas Sinisalu.

Ka ei pea kaitsepolitsei tõsiseks ohuks pagulaskriisi tõttu üha süvenenud äärmuslust, pidades seda pigem virtuaalseks probleemiks. Sinisalu ütles, et kui vaadata reaalselt tänavatel toimuvat, ei saa öelda, et äärmuslased kuidagigi meie põhiseaduslikku korda ohustaksid. Nii ei kujuta see Eesti julgeolekule märkimisväärset ohtu.

Kremli propaganda töötab usinalt

Pagulasvastasus ja äärmuslus toidavad aga Venemaa propagandat, mis tahab külvata Eestis segadust, lõhestada Euroopa Liidu ja NATO ühtsust ning püüab luua eeldusi oma mõjusfääri laiendamiseks Euroopas. Vajaduse korral loob ja võimendab Kreml probleeme kunstlikult. Aastaraamatus rõhutatakse, et Eesti riigi julgeoleku tagamise mõttes on seda oluline mõista, sest Venemaa on venekeelse elanikkonna õiguste rikkumist kasutanud, et põhjendada sõjalist sekkumist oma naabrite siseasjadesse.

Muu hulgas rahastab Venemaa Eestis tegutsevaid ühendusi ja üksikisikuid, kes esitavad ja toetavad sõnumit vene elanikkonna inimõiguste rikkumisest ja õigustavad Venemaa seesuguseid väiteid. 2012. aastal loodi Venemaal selleks isegi spetsiaalne riiklik rahastu – Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond. Et „Eesti probleemid“ kostuksid ka kaugemale, tasus möödunud aastal Kremli rahastu MTÜ Inimõiguste Teabekeskus ja MTÜ Vene Kool Eestis esindajate osalemiskulud Varssavis OSCE Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo konverentsil. Samuti tasuti inimõiguste teabekeskuse osalemiskulud Viinis toimunud OSCE täiendaval kohtumisel. Venemaa loob nii endale võimaluse tõendada oma kriitika õigustatust sõltumatule kolmandale osapoolele viidates.

Majandusjulgeolekut ohustavad korrumpeerunud juhtivtöötajad

Kapo aastaraamatu kohaselt on peamine risk majandusjulgeolekule korrumpeerunud isikud riigi osalusega strateegiliste äriühingute või sihtasutuste juhtimises. Kuigi möödunud aastal avaldatud rahvusvahelistes riikide valitsemist ja arengut hindavates raportites püsib Eesti stabiilselt suhteliselt kõrgel kohal, hinnati mitmest vaadeldud faktorist Eestit madalamalt just korruptsiooni tõttu. Heritage Foundationi aruanne ütleb, et Eestis on kohtuvõim küll sõltumatu täidesaatvast võimust, kuid täidesaatval võimul esineb siiski probleeme korruptsiooniga.

Aastaraamatus tuuakse välja, et sageli on korruptsioon olulisim põhjus, miks üleminekuühiskonnas jäävad reformid vinduma ja riigi valitsemine, majanduse areng ning lõppkokkuvõttes rahva heaolu ei parane.

Moslemikogukond sisemiselt rahulolematu

Kaitsepolitsei kinnitab oma aastaraamatus, et terrorismioht on Eestis pragu madal. Siiski tasub ära märkida, et möödunud aastal mainiti Eestit teadaolevalt esimest korda terroriorganisatsiooni Daesh ajakirjas nimeliselt. Eestit kajastati seal kui ühte Daeshi-vastase koalitsiooni liiget. Terroriorganisatsioonide planeeritud terroriakt on kaitsepolitsei hinnangul praegu vähetõenäoline.

Eesti moslemikogukond on endiselt üldiselt rahumeelne, kuid sisemiselt rahulolematu. Põhjuseks on peamiselt Tallinna Keevise tänava islamikeskuse juhtkonna läbipaistmatu ja väidetavalt omakasupüüdlik juhtimisstiil. Lisaks peab kaitsepolitsei negatiivseks, et moslemitega seotud teemade tõstatudes kõnelesid Eesti moslemiliidrite kommentaarid pigem soovist ennast probleemidest distantseerida selle asemel, et näidata valmisolekut probleemidega tegeleda ja äärmuslike vaadetega isikud õigele teele juhatada.

Radikaalsuse ilmingud kaitsepolitsei hinnangul Eesti moslemikogukonnas sagenevad, mis väljendub peamiselt terroriorganisatsioonide sümboolika näitamises. Kogukonna liikmed aga väidavad, et sümboolika seondub kõigest islami kui religiooniga. Kaitsepolitsei peab oluliseks ennetustööd, kus on olnud suureks abiks üleskutsed teavitada ohumärkidest ja kahtlustest.