Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik kulutab reservidest üle poole miljoni päevas

    Finantsnõustamise ettevõtte Essentia Capitali omanik Peeter Piho leiab, et reservide kulutamine mitu aastat järjest ei ole mõistlik.Foto: Andras Kralla

    Kuigi riigikassasse laekub rekordiliselt makse, kulutab valitsus jooksvalt ka riigireserve – viimase aasta jooksul on varudest iga päev kahanenud üle poole miljoni euro. Samas tempos jätkates on reservid kahe aasta pärast pea olematuks söödud.

    „Eesti valitsuse eelarvet ja reserve puudutav poliitika on läbi aegade olnud silmakirjalik,“ ütles finantsnõustamise ettevõtte Essentia Capitali omanik Peeter Piho.
    Tema sõnul on alati räägitud vajadusest heal ajal tagavara koguda, et seda siis kriisiolukorras tagasilöökide pehmendamiseks kasutada. Tegelikkuses moodustasid likviidsus- ja stabiliseerimisreserv kokku näiteks 2004. aasta lõpu seisuga 26% sama aasta riigieelarve tegelikust laekumisest. Buumiaja lõpus, 2007. aasta lõpus oli selleks protsendiks endiselt 26%. Piho lisas, et 2002.–2007. aastal võeti vastu ka positiivne lisaeelarve. „Sisuliselt tähendab see, et buumi ajal maksudest laekunud täiendav raha jagati poliitiliste punktide teenimiseks laiali,“ ütles ta.
    Ka maksuameti eksjuhi ja endise rahandusministri Aivar Sõerdi sõnul on selline reservide kasutamine küsitav. Seda enam, et eelmisel aastal laekus riigikassasse 130 miljonit eurot ettevõtte tulumaksu Swedbanki erakorraliselt dividendimakselt.
    Rahandusminister Sven Sester ütles mullu juulis, et see ühekordne tulu jäetakse reservi: „Reservid võivad olla hapnikuks rasketel aegadel oma kulusid katta. Elame ikka ühe eelarve aasta korraga. Erakorralisi tulusid kohe ära kulutada kindlasti ei ole jätkusuutlik.“ Tegelikkuses aga läks reservidest maha rohkemgi, kui ühekordne suur tulu sinna laekus.
    Sõerd märkis, et selline varem kogutud reservivaru kulutamine jooksvate kulude katteks ei ole loogiline. „Ma saan aru, kui näiteks Venemaa peab praegu eelarve tasakaalustamiseks reserve kasutama, aga Eesti puhul pole see küll kuidagi põhjendatud,“ ütles ta.
    Foto: Miguel Alvarez

    Tasakaalust väljas eelarve kahandab reserve

    Kuigi tänu sisetarbimise kasvule ja kiirele palgatõusule on viimastel aastatel maksulaekumine jõuliselt suurenenud, ületavad riigieelarve kulud tulusid. Valitsus on tasakaalu taastamiseks hakanud kasutama likviidsusreservi.

    Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi vähenevad reservid aastani 2018, seejärel peaksid need taas kasvama hakkama. Riigieelarve kulud ületavad prognoosi järgi tulusid 2019. aastani.

    Kahe aasta pärast reserv nullis
    Sõerd lisas, et kuna majanduses vahelduvad tõusud mõõnadega, on majanduse parematel hetkedel vastutustundlik jätta osa ülelaekuvast ja ühekordsetest tuludest reservi. Nii saab neid kasutada keerulisematel aegadel, kui tulud ei laeku plaanitud mahus, kuid kulud on püsivad. Selliselt käitudes ei pea tema sõnul hakkama kriisiaastatel maksusid tõstma, mis annaks langusele veel uut hoogu juurde.
    Sõerd lisas, et kriisiaastatel oli reservide kasutamine põhjendatud, mistõttu on olnud üks kesksemaid eelarvepoliitilisi prioriteete reservide taastamine vähemalt kriisieelsel tasemel.
    Kui 2014. aasta eelarvestrateegias oli kirjutatud, et reservid ületavad aastal 2018 võlakoormust 1,3% SKPst, siis praeguse prognoosi järgi ületavad võlad 2018. aastaks reserve 4,9% SKPst. Nii on Sõerdi sõnul kahe aasta pärast alles vaid töötukassa reserv, mille kasutamine on mõeldud tööturu probleemide lahendamiseks, ja stabiliseerimisreserv. Viimase maht on pisut alla 400 miljoni euro ja see kasvab vaevaliselt, kui üldse.
    Foto: Miguael Alvarez

    Likviidsusreservi eesmärk on kindlustada riigikassa teenindatavate klientide – valitsusasutuste, sotsiaalkindlustusfondide, riigi sihtasutuste jt – maksete tähtaegne ja tõrgeteta tegemine. Likviidsusreservi maht muutub tulenevalt riigi rahavoo jooksvast vajadusest.

    Stabiliseerimisreservi vahendeid saab kasutada üksnes erakorralistel puhkudel riigikogu eraldi antava mandaadi alusel, nagu viimati 2009. aastal. Stabiliseerimisreservi kantakse vahendeid juurde riigikogu otsusega samal ajal, kui kinnitatakse riigi majandusaasta koondaruanne.

    Odavam oleks laenu võtta
    Piho ütles, et kui riigieelarve ots otsaga väljatulemine satub ohtu, siis peab kas tulusid suurendama, kulusid vähendama, maksetähtaega nihutama või võõrvahendeid kaasama. Kuna riigi rahavoo juhtimine peab olema turvaline, on Piho sõnul mõistlikus või veidi suuremaski ulatuses reservide olemasolu igati vajalik. „Puudujääki võib reservide arvel ajutiselt katta, kuid see ei tohi saada süstemaatiliseks,“ märkis ta. „Sellist töövõtet võib lubada ühel aastal, kuid eeldusel, et järgmisel perioodil praktikat korrigeeritakse ja tõsise hädaolukorra tarvis vajalik reserv taastatakse,“ ütles ta, ent lisas, et praegu ei ole julgustavaid märke selleks näha.
    Piho arvates võiks riik võtta täiendavat laenu. Eeskätt tuleks kasutada laenuraha strateegiliselt tähtsate investeeringute tegemiseks, näiteks infrastruktuuri või haridusse. Seejärel peaks laenuraha paigutama projektidesse, mis tooks riigile suuremat maksutulu. „Laenu sobiks võtta ka riigi reservide täiendamise finantseerimiseks, eriti kuna täna turule minnes saaksime selle raha põhimõtteliselt tasuta,“ ütles ta.
    Ta lisas, et rahandusministeerium on riigieelarve tulubaasi prognoosimise jaoks üliolulistes majandusprognoosides eksinud kolmel viimasel aastal järjest, rääkimata katastroofilisest möödapanekust 2009. aasta eelarvet koostades. „Tekkivat puudujääki üritatakse korvata käepäraste vahenditega tulusid suurendades, muu hulgas ei ole ka kurikuulus trahvimäärade suurendamise projekt sugugi kantud murest väärteoalti ühiskonna moraalse palge pärast, vaid ikka ja ainult vajadusest ootustele mittevastava majanduskasvu tõttu ähvardavat eelarveauku lappida,“ ütles ta.
    Foto: Miguel Alvarez

    Reservide kasutamine pole praegu tingimata vajalik

    Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

    Mida suuremad on valitsuse reservid, seda paremad on riigi võimalused valitsussektori kulutuste suurendamise abil majandustsüklit siluda. Praegu tundub valitsus ja rahandusministeerium olevat otsustanud, et Eesti SKP kasv on allpool meie võimekust ja kogunenud on piisavad reservid, et majanduskasvu selle abil veidi turgutada. Loomulikult omab selle otsuse puhul suurt, kui mitte peamist tähendust rahandusministeeriumi majandusprognoosi märkimisväärne kärbe, mis tähendab, et riigi lähiaastate maksutulud jäävad seni oodatust väiksemaks.

    Kahtlen, kas kulutuste suurendamine reservide arvel on praegu on tingimata vajalik. Eesti sisetarbimine on kasvanud hästi ja selle kiirendamine ei ole vajalik. Samuti oleme saavutanud praktiliselt täistööhõive, mistõttu võiks avaliku sektori töötajate arvu kärpimine pigem ettevõtlusele hoogu anda. Kõige nigelam on seis investeeringutega, mida ELi tõukefondide kaasrahastuse näol lähiaastatel suurendama hakataksegi. Iseasi, kas vajalik raha peaks tulema reservide või jooksvate kulude vähendamise arvel. Samas otsest reservide lõppemise ohtu ma ei näe – alates 2019. aastast peaksid need kava kohaselt ka uuesti suurenema hakkama.

    Sester: suur reservivaru pole mõistlik
    Rahandusminister Sven Sesteri sõnul pole praeguses finantsturgude olukorras otstarbekas hoida põhjendamatult suurt likviidsusvaru. Likviidsusvaru vahendite paigutamisel on tema sõnul kehtestatud ranged investeerimispiirangud ja varade paigutamisel pole võimalik teenida rahuldavat tootlust. „Eesti riigi tugevale rahandusele toetudes on operatiivseks rahavoo juhtimiseks lühiajalise krediidi kaasamise võimekus kõrge ja puudub vajadus suure likviidsusvaru hoidmiseks,“ ütles ta. Sester lisas, et põhjust reservide piisavuse üle muretseda pole, kuna märtsi lõpu seisuga oli likviidsusvaru maht 796 miljonit eurot, mis ületab selleks aastaks arvestatud miinimumtaset 492 miljonit eurot.
    Sester lisas, et likviidsusreservi vahendeid kasutati eelmisel aastal ka selleks, et riik saaks maksta Euroopa Liidu struktuuritoetuste kasutajatele toetust, milleks polnud Euroopa Liidult vahendeid veel laekunud. See oli Sesteri sõnul ka peamine põhjus, miks riigieelarve teenindamise rahavoog jäi eelmisel aastal negatiivseks: detsembri lõpuks laekus toetusi Euroopa Liidult ja muudelt institutsioonidelt 370,9 miljonit eurot, väljamakseid tehti aga 658,9 miljonit eurot. Lõheks tuli 288 miljonit eurot.
    Sester märkis, et rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos lähtus riigi reservide mahu prognoosimisel eeldusest, et riigi senised poliitikad jätkuvad. 2017. aasta eelarve tehakse riigi eelarvestrateegia järgi, mistõttu on Sesteri sõnul selle kinnitamise järel võimalik reservide oodatavat mahtu järgnevatel aastatel täpsemalt hinnata.
    Rahandusministri Sven Sesteri sõnul ei ole mõttekas liiga suurt likviidsusvaru hoida.Foto: Raul Mee
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.