Eliisa Matsalu • 14. aprill 2016 • 5 min
Jaga lugu:

Riik kulutab reservidest üle poole miljoni päevas

Finantsnõustamise ettevõtte Essentia Capitali omanik Peeter Piho leiab, et reservide kulutamine mitu aastat järjest ei ole mõistlik.  Foto: Andras Kralla

Kuigi riigikassasse laekub rekordiliselt makse, kulutab valitsus jooksvalt ka riigireserve – viimase aasta jooksul on varudest iga päev kahanenud üle poole miljoni euro. Samas tempos jätkates on reservid kahe aasta pärast pea olematuks söödud.

„Eesti valitsuse eelarvet ja reserve puudutav poliitika on läbi aegade olnud silmakirjalik,“ ütles finantsnõustamise ettevõtte Essentia Capitali omanik Peeter Piho.

Tema sõnul on alati räägitud vajadusest heal ajal tagavara koguda, et seda siis kriisiolukorras tagasilöökide pehmendamiseks kasutada. Tegelikkuses moodustasid likviidsus- ja stabiliseerimisreserv kokku näiteks 2004. aasta lõpu seisuga 26% sama aasta riigieelarve tegelikust laekumisest. Buumiaja lõpus, 2007. aasta lõpus oli selleks protsendiks endiselt 26%. Piho lisas, et 2002.–2007. aastal võeti vastu ka positiivne lisaeelarve. „Sisuliselt tähendab see, et buumi ajal maksudest laekunud täiendav raha jagati poliitiliste punktide teenimiseks laiali,“ ütles ta.

Ka maksuameti eksjuhi ja endise rahandusministri Aivar Sõerdi sõnul on selline reservide kasutamine küsitav. Seda enam, et eelmisel aastal laekus riigikassasse 130 miljonit eurot ettevõtte tulumaksu Swedbanki erakorraliselt dividendimakselt.

Rahandusminister Sven Sester ütles mullu juulis, et see ühekordne tulu jäetakse reservi: „Reservid võivad olla hapnikuks rasketel aegadel oma kulusid katta. Elame ikka ühe eelarve aasta korraga. Erakorralisi tulusid kohe ära kulutada kindlasti ei ole jätkusuutlik.“ Tegelikkuses aga läks reservidest maha rohkemgi, kui ühekordne suur tulu sinna laekus.

Sõerd märkis, et selline varem kogutud reservivaru kulutamine jooksvate kulude katteks ei ole loogiline. „Ma saan aru, kui näiteks Venemaa peab praegu eelarve tasakaalustamiseks reserve kasutama, aga Eesti puhul pole see küll kuidagi põhjendatud,“ ütles ta.

Foto: Miguel Alvarez

Tasakaalust väljas eelarve kahandab reserve

Kuigi tänu sisetarbimise kasvule ja kiirele palgatõusule on viimastel aastatel maksulaekumine jõuliselt suurenenud, ületavad riigieelarve kulud tulusid. Valitsus on tasakaalu taastamiseks hakanud kasutama likviidsusreservi.

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi vähenevad reservid aastani 2018, seejärel peaksid need taas kasvama hakkama. Riigieelarve kulud ületavad prognoosi järgi tulusid 2019. aastani.

Kahe aasta pärast reserv nullis

Sõerd lisas, et kuna majanduses vahelduvad tõusud mõõnadega, on majanduse parematel hetkedel vastutustundlik jätta osa ülelaekuvast ja ühekordsetest tuludest reservi. Nii saab neid kasutada keerulisematel aegadel, kui tulud ei laeku plaanitud mahus, kuid kulud on püsivad. Selliselt käitudes ei pea tema sõnul hakkama kriisiaastatel maksusid tõstma, mis annaks langusele veel uut hoogu juurde.

Sõerd lisas, et kriisiaastatel oli reservide kasutamine põhjendatud, mistõttu on olnud üks kesksemaid eelarvepoliitilisi prioriteete reservide taastamine vähemalt kriisieelsel tasemel.

Kui 2014. aasta eelarvestrateegias oli kirjutatud, et reservid ületavad aastal 2018 võlakoormust 1,3% SKPst, siis praeguse prognoosi järgi ületavad võlad 2018. aastaks reserve 4,9% SKPst. Nii on Sõerdi sõnul kahe aasta pärast alles vaid töötukassa reserv, mille kasutamine on mõeldud tööturu probleemide lahendamiseks, ja stabiliseerimisreserv. Viimase maht on pisut alla 400 miljoni euro ja see kasvab vaevaliselt, kui üldse.

Foto: Miguael Alvarez

Likviidsusreservi eesmärk on kindlustada riigikassa teenindatavate klientide – valitsusasutuste, sotsiaalkindlustusfondide, riigi sihtasutuste jt – maksete tähtaegne ja tõrgeteta tegemine. Likviidsusreservi maht muutub tulenevalt riigi rahavoo jooksvast vajadusest.

Stabiliseerimisreservi vahendeid saab kasutada üksnes erakorralistel puhkudel riigikogu eraldi antava mandaadi alusel, nagu viimati 2009. aastal. Stabiliseerimisreservi kantakse vahendeid juurde riigikogu otsusega samal ajal, kui kinnitatakse riigi majandusaasta koondaruanne.

Odavam oleks laenu võtta

Piho ütles, et kui riigieelarve ots otsaga väljatulemine satub ohtu, siis peab kas tulusid suurendama, kulusid vähendama, maksetähtaega nihutama või võõrvahendeid kaasama. Kuna riigi rahavoo juhtimine peab olema turvaline, on Piho sõnul mõistlikus või veidi suuremaski ulatuses reservide olemasolu igati vajalik. „Puudujääki võib reservide arvel ajutiselt katta, kuid see ei tohi saada süstemaatiliseks,“ märkis ta. „Sellist töövõtet võib lubada ühel aastal, kuid eeldusel, et järgmisel perioodil praktikat korrigeeritakse ja tõsise hädaolukorra tarvis vajalik reserv taastatakse,“ ütles ta, ent lisas, et praegu ei ole julgustavaid märke selleks näha.

Piho arvates võiks riik võtta täiendavat laenu. Eeskätt tuleks kasutada laenuraha strateegiliselt tähtsate investeeringute tegemiseks, näiteks infrastruktuuri või haridusse. Seejärel peaks laenuraha paigutama projektidesse, mis tooks riigile suuremat maksutulu. „Laenu sobiks võtta ka riigi reservide täiendamise finantseerimiseks, eriti kuna täna turule minnes saaksime selle raha põhimõtteliselt tasuta,“ ütles ta.

Ta lisas, et rahandusministeerium on riigieelarve tulubaasi prognoosimise jaoks üliolulistes majandusprognoosides eksinud kolmel viimasel aastal järjest, rääkimata katastroofilisest möödapanekust 2009. aasta eelarvet koostades. „Tekkivat puudujääki üritatakse korvata käepäraste vahenditega tulusid suurendades, muu hulgas ei ole ka kurikuulus trahvimäärade suurendamise projekt sugugi kantud murest väärteoalti ühiskonna moraalse palge pärast, vaid ikka ja ainult vajadusest ootustele mittevastava majanduskasvu tõttu ähvardavat eelarveauku lappida,“ ütles ta.

Foto: Miguel Alvarez

Reservide kasutamine pole praegu tingimata vajalik

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

Mida suuremad on valitsuse reservid, seda paremad on riigi võimalused valitsussektori kulutuste suurendamise abil majandustsüklit siluda. Praegu tundub valitsus ja rahandusministeerium olevat otsustanud, et Eesti SKP kasv on allpool meie võimekust ja kogunenud on piisavad reservid, et majanduskasvu selle abil veidi turgutada. Loomulikult omab selle otsuse puhul suurt, kui mitte peamist tähendust rahandusministeeriumi majandusprognoosi märkimisväärne kärbe, mis tähendab, et riigi lähiaastate maksutulud jäävad seni oodatust väiksemaks.

Kahtlen, kas kulutuste suurendamine reservide arvel on praegu on tingimata vajalik. Eesti sisetarbimine on kasvanud hästi ja selle kiirendamine ei ole vajalik. Samuti oleme saavutanud praktiliselt täistööhõive, mistõttu võiks avaliku sektori töötajate arvu kärpimine pigem ettevõtlusele hoogu anda. Kõige nigelam on seis investeeringutega, mida ELi tõukefondide kaasrahastuse näol lähiaastatel suurendama hakataksegi. Iseasi, kas vajalik raha peaks tulema reservide või jooksvate kulude vähendamise arvel. Samas otsest reservide lõppemise ohtu ma ei näe – alates 2019. aastast peaksid need kava kohaselt ka uuesti suurenema hakkama.

Sester: suur reservivaru pole mõistlik

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul pole praeguses finantsturgude olukorras otstarbekas hoida põhjendamatult suurt likviidsusvaru. Likviidsusvaru vahendite paigutamisel on tema sõnul kehtestatud ranged investeerimispiirangud ja varade paigutamisel pole võimalik teenida rahuldavat tootlust. „Eesti riigi tugevale rahandusele toetudes on operatiivseks rahavoo juhtimiseks lühiajalise krediidi kaasamise võimekus kõrge ja puudub vajadus suure likviidsusvaru hoidmiseks,“ ütles ta. Sester lisas, et põhjust reservide piisavuse üle muretseda pole, kuna märtsi lõpu seisuga oli likviidsusvaru maht 796 miljonit eurot, mis ületab selleks aastaks arvestatud miinimumtaset 492 miljonit eurot.

Sester lisas, et likviidsusreservi vahendeid kasutati eelmisel aastal ka selleks, et riik saaks maksta Euroopa Liidu struktuuritoetuste kasutajatele toetust, milleks polnud Euroopa Liidult vahendeid veel laekunud. See oli Sesteri sõnul ka peamine põhjus, miks riigieelarve teenindamise rahavoog jäi eelmisel aastal negatiivseks: detsembri lõpuks laekus toetusi Euroopa Liidult ja muudelt institutsioonidelt 370,9 miljonit eurot, väljamakseid tehti aga 658,9 miljonit eurot. Lõheks tuli 288 miljonit eurot.

Sester märkis, et rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos lähtus riigi reservide mahu prognoosimisel eeldusest, et riigi senised poliitikad jätkuvad. 2017. aasta eelarve tehakse riigi eelarvestrateegia järgi, mistõttu on Sesteri sõnul selle kinnitamise järel võimalik reservide oodatavat mahtu järgnevatel aastatel täpsemalt hinnata.

Rahandusministri Sven Sesteri sõnul ei ole mõttekas liiga suurt likviidsusvaru hoida.  Foto: Raul Mee
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt