Riigikassa juht: Eesti riigil raha jagub

Ilmselt oleme riigi rahareservidest rääkides teinud suhtlusvea ja peaks paremini selgitama, rääkis ta Pärnu Finantskonverentsil. Ta selgitas, et riigi rahakotti tuleb vaadata kahe nurga alt.

Esiteks likviidsusvaru või kassareserv, millesse suhtuda nagu ka ettevõttes. „Seda raha juhime ühe eesmärgi kaudu – maksed peavad olema tehtud. Sinna raha ei koguta ning see varu liigub nii kuu- kui ka aastasiseselt üles-alla,“ selgitas ta. „Likviidsusvarul on minimaalne tase, alla mille rahavarusid ei luba.“ Märtsi lõpu seisuga oli likviidsusvaru tema sõnul üle kahe korra üle minimaalse nõude. „Raha ei hakka otsa saama“

Teine koht on stabilisatsioonireserv, mida kasutatakse erakorralistel juhtudel riigikogu otsusel. „Selle puhul võib arutada, kas on vaja raha koguda. Enamik riike ei kogu,“ kommenteeris ta. „Tõsi, Eesti on väike ja ilmselt me ei saa Saksmaana käituda.“

Äripäev kirjutas eilses kaaneloos, et kuigi riigikassasse laekub rekordiliselt makse, kulutab valitsus jooksvalt ka riigireserve – viimase aasta jooksul on varudest iga päev kahanenud üle poole miljoni euro. Samas tempos jätkates on reservid kahe aasta pärast pea olematuks söödud.