• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuupalk kasvab mühinal

    Keskmine kuupalk kasvas aastaga 8%Foto: PantherMedia/Scanpix

    Eestlaste keskmise palga kasv kiirenes märkimisväärselt, selgus statistikaameti värskest ülevaatest.

    Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,1% ning brutotunnipalk 7,7%. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi kiirem kui eelmises kvartalis, teatas statistikaamet. Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta I kvartalis 1091 eurot ja brutotunnipalk 6,86 eurot.
    Palgatõusu kiirenemise peamiseks põhjuseks olid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud, mis tõusid 2015. aasta I kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 32,5% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,8 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk I kvartalis 7,2%. Samuti tõusis aasta alguses miinimumpalk 390 eurost 430 euroni.
    Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2015. aasta I kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk – 8,5%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.
    Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2016. aasta I kvartalis pea kõigil tegevusaladel (v.a. muud teenindavad tegevused). Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk haldus- ja abitegevustes, majutuses ja toitlustuses ning info ja side tegevusalal. Palgakasvu vedajaks oli erasektor, kus brutokuupalga aastakasv oli 8,8%.
    Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aasta I kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,3% väiksem kui 2015. aasta I kvartalis. Palgatöötajate arv vähenes enim keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel – kinnisvaraalases tegevuses ning muudes teenindavates tegevustes.
    Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1067 eurot, veebruaris 1058 eurot ja märtsis 1148 eurot.
    Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu I kvartalis 1476 eurot ja tunnis 9,75 eurot, mis on võrreldes 2015. aasta I kvartaliga tõusnud vastavalt 8,5% ja 8,3%.
    Mediaanväljamakse 784 eurot kuus
    Selle aasta esimeses kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku 1,57 miljardit eurot, mis maksti välja 543 577 inimesele. Esimese kvartali mediaanväljamakse oli 784 eurot kuus, teatas maksu- ja tolliamet (MTA).
    Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.2016. aasta I kvartalis tehti väljamakseid 1 568 721 712 eurot ja 543 577 inimesele, mis on 5376 inimest vähem kui 2015. aastal samal ajal, mil see oli 548 953 inimest. Samas oli väljamaksete arv möödunud aasta sama ajaga võrreldes 88 467 854 eurot suurem.
    MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.
    Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised.
    1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
    2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
    3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Hästi sihitud piirangud, aga viirus lendas juba radarist välja
Niisuguseid koroonameetmeid, nagu nüüd välja kuulutati, läks vaja juba enne valimispäeva, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Niisuguseid koroonameetmeid, nagu nüüd välja kuulutati, läks vaja juba enne valimispäeva, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: tugevad tulemused aitasid Dow päevasisese rekordini
S&P 500 ja Dow Jonesi indeksid lõpetasid kolmapäeva tõusuga, Dow jõudis ka uue päevasisese rekordini, sest börsifirmade tulemused on olnud oodatust paremad, vahendab Reuters.
S&P 500 ja Dow Jonesi indeksid lõpetasid kolmapäeva tõusuga, Dow jõudis ka uue päevasisese rekordini, sest börsifirmade tulemused on olnud oodatust paremad, vahendab Reuters.
Ehitushinnad on aastaga kasvanud 12 protsenti
Ehitusplatsil tekkivad kulud hüppasid kvartaliga 5 ja aastatagusega võrreldes 11,8%, üle kahe kolmandiku hinnatõusust tuli ehitusmaterjalide hinnakasvust.
Ehitusplatsil tekkivad kulud hüppasid kvartaliga 5 ja aastatagusega võrreldes 11,8%, üle kahe kolmandiku hinnatõusust tuli ehitusmaterjalide hinnakasvust.
Valitsus kehtestab uued piirangud Uued piirangud kehtivad 10. jaanuarini
Valitsus otsustas kuuetunnise kabinetiistungi järel, et alates esmaspäevast pääseb meelelahutus- ja toitlustusasutustesse vaid vaktsineerimistunnistuse või läbipõdemistõendiga - negatiivsest testist enam ei piisa.
Valitsus otsustas kuuetunnise kabinetiistungi järel, et alates esmaspäevast pääseb meelelahutus- ja toitlustusasutustesse vaid vaktsineerimistunnistuse või läbipõdemistõendiga - negatiivsest testist enam ei piisa.