Tegevuse lõpetanud Cherry.ee juhid tunnistasid, et oleksid pidanud tegema teatud protsesse targemini ja leidsid, et alati ei ole kiire kasv firmale kasulik.
- Cherry tegevjuht Priit Tomp ettevõtte algusaegadel 2011. aastal Rävala pst kontoris. Foto: Andres Haabu
2010. aastal alustas Cherry lihtsa ärimudeliga – päevapakkumised. Oli üks pakkumine päevas, limiteeritud aeg ja kogus. Lahendus oli Baltikumis uus, aga tegemist oli Ameerika Grouponi analoogiga kohalikul turul. Algus oli väga ilus, kui fookuses olid kohalikud teenused ja päevapakkumised, rääkisid Cherry Media juhatuse liige Andres Susi ja juhatuse esimees Priit Tomp Äripäeva teemaveebile kaubandus.ee.
2011. aasta lõpus läks Cherry end ameeriklaste Grouponile pakkuma. Kogu Cherry Grupp (Eesti, Läti ja Leedu) sai ehitatud selle jaoks, et ennast maha müüa. Varem käisid Cherryl kosjas ka Venemaa suured tegijad ning Ukraina investorid, kellega asja ei saanud. Seejärel tuli Slevomat, kes tegutses Tšehhis, Slovakkias ja Ungaris ning sai ka Cherry Media osanikuks. Kogu grupi käive oli juba 90 miljonit eurot ja teeninduspiirkonnaks kuus riiki. See olnuks magus tükk, mida Grouponile müüa.
Kõik investorid vaatasid, et kõik on hästi – kiire kasv ning roll turul ja kas omad 50% turust. Mitte keegi ei vaadanud, mis on joone all. Kui omasid turust 50%, siis oli see investoritele juba huvitav. Cherryl oli Leedus 60%, Lätis 50% ning Eestis ka 50-60%. 2012. aasta lõpuks oli ettevõttel 28 miljoni euro suurune brutokäive.
Kuid siis jäi Grouponi tehing ära. Ettevõte läks börsile ja nende aktsia hind kukkus paari nädalaga 70-80%, mis järel nad ütlesid, et võtavad pausi ning vaatavad, mis neist saab. Kui aktsia hind ei tõuse, siis nad ei saa pakkuda sellist ostuhinda, nagu tookord pakkusid.
Selleks hetkeks oli Leedu osa kasvanud kõige suuremaks ning lepiti kokku, et nemad võtavad kogu grupi juhtimise enda peale. Nende poolt oli tegevjuht, finantsjuht ning piirkonnajuht.
2012. aastal hakkas ettevõte kaupa müüma spontaanselt, ei olnud veel inimesi ega ladu. Kasv oli väga tugev. Kasutajate nõudlus oli suur, mis aitas aru saada, et ärimudelis on midagi ning seejärel alustati protsesside järgi ehitamist. Tagantjärele oleks pidanud neid tegema targemini. Ilus suur kasv ei ole ka alati ettevõtetele kasulik, tunnistasid Cherry juhid.
2013. aasta alguses nägid nad, et ettevõte on 300 000 euroga kahjumis. Aja möödudes selgus, et Cherry on 2012. aastal investeerinud 1,2 miljonit, mis tuli jooksvatest käibevahenditest. Oli selge, et ärimudel vajas parandamist. 2013.-2014. aastal vahetati juhtkond välja, et ettevõte kriisist välja tuua, kirjeldasid Susi ja Tomp.
Millal hakati märkama esimesi ohumärke ja mis sai edasi, loe pikemalt
teemaveebist kaubandus.ee.
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.