Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Cherry: ilus suur kasv ei ole alati kasulik

    Cherry tegevjuht Priit Tomp ettevõtte algusaegadel 2011. aastal Rävala pst kontoris.Foto: Andres Haabu

    Tegevuse lõpetanud Cherry.ee juhid tunnistasid, et oleksid pidanud tegema teatud protsesse targemini ja leidsid, et alati ei ole kiire kasv firmale kasulik.

    2010. aastal alustas Cherry lihtsa ärimudeliga – päevapakkumised. Oli üks pakkumine päevas, limiteeritud aeg ja kogus. Lahendus oli Baltikumis uus, aga tegemist oli Ameerika Grouponi analoogiga kohalikul turul. Algus oli väga ilus, kui fookuses olid kohalikud teenused ja päevapakkumised, rääkisid Cherry Media juhatuse liige Andres Susi ja juhatuse esimees Priit Tomp Äripäeva teemaveebile kaubandus.ee.
    2011. aasta lõpus läks Cherry end ameeriklaste Grouponile pakkuma. Kogu Cherry Grupp (Eesti, Läti ja Leedu) sai ehitatud selle jaoks, et ennast maha müüa. Varem käisid Cherryl kosjas ka Venemaa suured tegijad ning Ukraina investorid, kellega asja ei saanud. Seejärel tuli Slevomat, kes tegutses Tšehhis, Slovakkias ja Ungaris ning sai ka Cherry Media osanikuks. Kogu grupi käive oli juba 90 miljonit eurot ja teeninduspiirkonnaks kuus riiki. See olnuks magus tükk, mida Grouponile müüa.
    Kõik investorid vaatasid, et kõik on hästi – kiire kasv ning roll turul ja kas omad 50% turust. Mitte keegi ei vaadanud, mis on joone all. Kui omasid turust 50%, siis oli see investoritele juba huvitav. Cherryl oli Leedus 60%, Lätis 50% ning Eestis ka 50-60%. 2012. aasta lõpuks oli ettevõttel 28 miljoni euro suurune brutokäive.
    Kuid siis jäi Grouponi tehing ära. Ettevõte läks börsile ja nende aktsia hind kukkus paari nädalaga 70-80%, mis järel nad ütlesid, et võtavad pausi ning vaatavad, mis neist saab. Kui aktsia hind ei tõuse, siis nad ei saa pakkuda sellist ostuhinda, nagu tookord pakkusid.
    Selleks hetkeks oli Leedu osa kasvanud kõige suuremaks ning lepiti kokku, et nemad võtavad kogu grupi juhtimise enda peale. Nende poolt oli tegevjuht, finantsjuht ning piirkonnajuht.
    2012. aastal hakkas ettevõte kaupa müüma spontaanselt, ei olnud veel inimesi ega ladu. Kasv oli väga tugev. Kasutajate nõudlus oli suur, mis aitas aru saada, et ärimudelis on midagi ning seejärel alustati protsesside järgi ehitamist. Tagantjärele oleks pidanud neid tegema targemini. Ilus suur kasv ei ole ka alati ettevõtetele kasulik, tunnistasid Cherry juhid.
    2013. aasta alguses nägid nad, et ettevõte on 300 000 euroga kahjumis. Aja möödudes selgus, et Cherry on 2012. aastal investeerinud 1,2 miljonit, mis tuli jooksvatest käibevahenditest. Oli selge, et ärimudel vajas parandamist. 2013.-2014. aastal vahetati juhtkond välja, et ettevõte kriisist välja tuua, kirjeldasid Susi ja Tomp.
    Millal hakati märkama esimesi ohumärke ja mis sai edasi, loe pikemalt teemaveebist kaubandus.ee.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Luurekeskuse ülem: Venemaa on ära kasutanud kaks kolmandikku laskemoonast Suurem pealetung võib jätkuda kevadel
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.