Taani teab oma kogemusest, kui raske on prognoosida Euroopa Liidu referendumi tulemust, ning valmistub igaks juhuks halvimaks.
- Aktivist teeb kampaaniat, et Suurbritannia Euroopa Liidust ei lahkuks Foto: Scanpix/REuters
Üks kaitseliin läheb
Taani keskpangast, mille ainus mandaat on hoida Taani krooni euroga seotud kurssi. See võib uuesti sattuda surve alla, kui
Briti referendum turud rappuma paneb ja investorid oma rahale turvalisemat sadamat otsima kiirustavad.
Taani rahandusminister Claus Hjort Fredriksen ütles reedel rahandusministeeriumi riskihinnangut tutvustades, et 23. juunil Suurbritannias toimuva referendumi tulemust on väga raske prognoosida.
„See võib olla kõvahäälne „ei“ või „jah“ või väga napi ülekaaluga tulemus,“ ütles ta, „võimalikke tulemusi on mitu,“ vahendas agentuur Bloomberg. Sel põhjusel valmistub Taani valitsus igaks juhuks halvimaks.
Ministeerium sai äsja valmis võimalike mõjude hinnangu, mis näitab, et brittide lahkumisel kaotaks Taani oma SKPst veel tänavu 0,25 protsendipunkti. Aastal 2017 oleks mõju veelgi suurem – prognoositud 1,7%-lise kasvu asemel oleks sellisel juhul oodata 1,1% suurust kasvu. Hõive kahaneks 0,5 protsendipunkti.
Ebakindlus pidurdab
See mõju tuleb ekspordist sõltuvale Taanile eelkõige kaubavahetusest. Brexiti järel poleks mõneks ajaks enam selgust, millised lepingud ekspordil ja impordil kehtivad ja millised mitte, või millised nõuded kehtivad.
Näiteks ütles aknatootja Velux juht Jörgen Tang-Jensen majanduslehele Börsen, et ehitusnormid on ELis selgelt paigas. Kui aga britid otsustavad EList lahkuda, siis ei tea, kas ja kuivõrd plaanitakse neid norme enam järgida.
„Ainult rumal ei karda rahvahääletuse tulemust – meie Taanis ju teame, et see võib tulla hoopis midagi muud, kui näitavad arvamusküsitlused või mida oodatakse,“ ütles Tang-Jensen, avaldades kahetsust, et brittide lahkumine nõrgestaks nii ELi kui Suurbritanniat. Järgneks hulk aastaid tööd omavaheliste suhete klaarimisega, mis võtaks mõlemalt poolt ressursse tuleviku arendamise arvel.
Kroon uuesti löögi alla
Taani pangad on juba hoiatanud, et kui Brexit vallandab turgudel turbulentsi, otsib osa rahast kindlasti varju AAA-reitinguga Taanis. See võib uuesti ohtu seada Taani krooni euroga seotud kursi, mille kaitseks Taani keskpank pidi läinud aastal baasintressimäärad rekordiliselt sügavasse miinusesse laskma ja tugioste tegema. Toona vallandas tugeva spekulatiivse surve Taani kroonile Šveitsi keskpanga ootamatu otsus frank eurost lahti siduda. Spekulatiivne raha tõttas seejärel proovima ka Taani krooni euro sidemete tugevust. Taani keskpank suutis rünnaku tagasi lüüa, kuid et intressimäärad on juba miinuses, on uue rünnaku jaoks püssirohtu mullusest vähem.
Konsultatsioonifirma Oxford Economis taanlasest juht Jens Tholstrup arvab, et Suurbritannia Euroopa liidust lahkumise majanduslikud tagajärjed ei pruugi muule maailmale kuigi suured olla, kuid suurimad riskid johtuvad eelkõige võimalikust turbulentsist finantsurgudel. Vabaturumajandust toetavad riigid nagu Taani, Rootsi ja Holland kaotaksid Suurbritannia näol liidus olulise liitlase.
Doominoefekt
Suurbritannia rahvahääletusest kardetakse ka võimalikku doominoefekti, kus just Euroopa Liiduga erinevate erandite tõttu lõdvemalt seotud Taani võib olla ise järgmisi potentsiaalseid referendumi korraldajaid ja lahkujaid. Sellist võimalust peab tõenäoliseks David Charter, kes on kirjutanud raamatu “Au Revoir, Europe: What If Britain Left The
EU?” („Hüvasti Euroopa: mis siis juhtub, kui britid EList lahkuvad?“). Ta viitab kasvavale skepsisele Euroopa Liidu suhtes ka reas teistes liikmesriikides. „Skandinaavia võib olla järgmine,“ ütles ta Bloombergile.
Ajaleht Financial Times kirjutas täna sarnastest meeleoludest Hollandis. Geert Wilders, kelle juhitud Euroopa Liidu vastane partei on tuleva aasta parlamendivalimiste eel suurima toetusega, on lubanud kohe ka Hollandis referendumit nõuda, kui britid peaksid end EList välja hääletama. Ülejäänud parteid Hollandis siiski liidust lahkulöömist ei taotle, kuid tahaksid, et EL ei erineks nii palju sellest liidust, mis 1957. a loodi. EL peaks tegema vähem, aga paremini – keskenduma siseturu arendamisele ja hoidma oma välispiiri kaitstud.
Agentuuri Bloomberg ülevaade viimastest arvamusküsitlustest näitab jätkuvalt tasavägist seisu nende vahel, kes pooldavad liidust lahkumist ja nende vahel, kes soovivad jääda.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.