Jüri Mõis: mis takistab meid rikkaks saamast?

Eesti ettevõtlusele on immigratsioon hädavajalik, sest inimtühjas kohas äri ajada ei saa, selgitas tänavu Äriplaani esineja Mõis. Lisaks panevad Mõisa imestama valitsuse kulukad ja halvad otsused, kuid nende vastu tema sõnul midagi parata ei saa. „Ega kuradit saa saatanaga ravida. Kes teeks paremini? Savisaar teeks veel hullemini või keegi kolmas või neljas teeks hoopis teistmoodi. Sellega tuleb lihtsalt elada,“ rääkis ta intervjuus.

Minule on alati palgatõus meeldinud ja nii palju kui minust on olenenud, olen võidelnud kõrge palga eest. Minuga seotud ettevõtted on alati ka kõrget palka maksnud. Töötajate surve palgatõusule on väga hea ja Tööandjate Keskliidu juhi mure liigse palgatõusu kohta ei ole põhjendatud – 1000 eurot ei ole palju. Peaks vaatama ringi, kuidas tsivilisatsioon elab. Üks pere peaks saama vabalt 1000 eurot kulutada ja nii kaua kui meil seda ei ole, siis ei ole mõtet rääkida, et saame liiga palju palka. Saadakse liiga vähe palka.

Mida soovitate praegu õppida, et hakkama saada?Seda, mille peale kutsumus on. Humanitaarlasi on juba aastaid üle toodetud, samas on tipus olijad vajalikud ja elavad jõukat elu. Samamoodi on ka tippsportlastega – see väga väike tipp elab väga hästi ja isegi paremini kui mõni majanduse valdkonnas.

Kui ei ole spetsiifilist omadust 16. eluaastaks välja kujunenud, võiks minna majanduskooli.

Omaenese tölplus. Kõige hullem on see siis, kui tölplus on kollektiivne. Eesti riigi rikkaks tegemine poleks keeruline – immigratsioonipumbad käima ja rikkus tuleb. Aga inimesed justkui ei taha rikkaks saada. Rikkaks tahaks saada, kuid ilma immigrantideta – aga need kaks asja ei lähe kuidagi kokku. Hiljuti käisin väiksemates kohtades – Saaremaal Salme külas ja Pärnus on kõik korda tehtud, kuid kedagi ei ole. Äri sellistes kohtades teha ei saa, sest seal ei ole kedagi. Nii võib Eesti kohta üldiselt ka öelda. Kindlasti on immigrandipõlgus praegu kõige suurem vaesuse tegur riigile.

Teine asi on see, et valitsus on teinud kulukaid ja halbu otsuseid – läheb raha 80 miljoni kaupa kraavi, seda ei jõua lehest enam ära lugeda. Neid ettevõtmisi on mitu, mis on vett vedama läinud.

Estonian Airi pandi 80 miljonit, nüüd tuli välja, et ka Nordicasse pandi sama palju. Enefit tehti rumalate otsustega, Eesti Energia plaan USAs läks vett vedama. Tallinna Sadama erastamise show kestab. Mõtlen, mis tundega Marek Helm seda kõike pealt vaatab. Ta on nagu usin tööhobune, kogub kokku mingi välismaalt teenitud tulu 15 miljonit rohkem kui eelmisel aastal ning siis paneb valitsus kraavi muudkui 80 miljonit ja veel 80 miljonit.

Kuulsin just rääkimas Rootsi suurima kindlusfirma Folksami juhti Jens Henrikssoni, et praegune majanduskeskkond on üldises seisakus 2008. aasta majanduskriisist alates. Täpne ingliskeelne nimetus sellele on standstill – hiirvaikne hirmunud hoiak, kus kõik läheb justkui veidi paremaks, ei ole stagnatsiooni. Globaalsed riskid koonduvad: Putini risk, ISISe risk, Brexiti risk, Donald Trumpi presidendiks saamise risk. Need põhjustavad hirmunud olekut ja distsiplineerivad, kuid ei realiseeru. Käibed kasvavad, kasumid veidi langevad ja lähmegi väga vaiksel sammul edasi. Ettevõtteid muudetakse sisemiselt tugevamaks. Mina olen usku täis, et see ka niimoodi jätkub. Praegu need riskid ei ole ükski väga tõsiselt realiseerumas – ei ole Putin, terroristid ega keegi muu meile kallale tulemas.

Lisaks on valitsuse tegevus väga oluline. Ega valitsusele otseselt midagi ette heita ei ole, sest nad on käitunud korrektselt. Kurb oli lugeda Estonian Air riigikontrolli aruannet. Koolis käinud inimesele tundub, et see on vale, kuid otsused on olnud korrektsed. Lolluse eest ei saa kedagi karistada ja samas on see ka valijate teema – ega kuradit saa saatanaga ravida. Kes teeks paremini? Savisaar teeks veel hullemini või keegi kolmas või neljas teeks hoopis teistmoodi. Sellega tuleb lihtsalt elada.

Kas Suurbritannia jääb Euroopa Liitu?  

On vist selge, et jääb. See väga põnev teema enam maailmas ei ole. 

Mina olen ikka lootusrikas. Juhul kui standstill majanduses jätkub, ei ole häda midagi – siis ikka on 1–2% kasvu igal aastal ja kõik läheb vaikselt paremuse poole. Kui nüüd Brexit ikkagi tuleb, siis toimub majanduskeskkonnas äkiline muudatus, kuid ei oska kuidagi arvata, et see oleks halb. Nendel on halb, kes on unisemad. Kes on ärksamad, nendel on hea.

Olen kõige rohkem kursis ettevõtetega Talot AS ja Brenstol OÜ. Need on mõlemad tööstusettevõtted – üks puidutööstuses ja teine ehitusmaterjalide tööstuses.

Seal on see küsimus, et mida oleks vaja teha ja mida saaks teha. Mina olen nõukogu liige ja mina enda käega ei tee otseselt midagi, kuid ma tean, mis on ettevõtte probleemid ja mida seal on vaja täiustada. Need on ennekõike efektiivsuse suurendamiseks ettevõetavad abinõud – tootmise planeerimise täiustamine, planeerimise üleviimine uutele arvutiprogrammidele.Sageli pole kogenud juhid uute kaasaegsete digitaalsete meetoditega kõige paremini kursis. Teine teema on konsolideerumine. Minul on alati kõik ühinemised olnud edukad.

Palju peab veel efektiivsuse nimel vaeva nägema? Sellel aastal saan pensioniealiseks ja võib-olla ei peagi enam palju vaeva nägema, kuid tegevus mingil määral ikka jätkub.

Põhimõtteliselt küll, kuid Eestis pole vahet, kas olen pensionär või ei ole, sest igapäevaselt minu jaoks see midagi ei muuda. Nüüd lihtsalt ei pea mul ametlikult töökohta olema, et haigekassa kindlustust saada.

Mina olen suur Bloombergi vaataja. Püüan ka aru saada, mis tuuled Euroopa Liidu juhtkonnas puhuvad. Kogu aeg on olnud keegi, kes on Eesti jaoks Euroopa Liitu lahti seletanud. Eurosaadikute üks tähtsamaid töid on see, et eestlased saaksid aru, mis Euroopa Liidus toimub. Kui Siim Kallas oli europarlamendis, siis ei olnud viga midagi – teadsime kõike! Õnneks olin enda jaoks leidnud inimese, kelle kaudu sain teada informatsiooni, selleks oli Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid. Nüüd, mil ta sealt eelmine kuu ära tuli, ei kuule enam mitte midagi. Kaks infoallikat mul on olnud – Kersti Kaljulaid ja Bloomberg.

Nii palju kui võimalik, siis alati esimesel võimalusel kellelgi külas käies üritan teada saada, mida ta mõtleb. Seda loomulikult, kui ärid on edukad ja inimene on koolitatud.

Ma olen kannatamatu inimene, kuid Äriplaani konverentsid on nii huvitavad olnud, et olen seal olnud lausa algusest lõpuni kohal. Arvan, et kõik kes Äriplaanil lavale satuvad, on kuulatavad ja huvitavad. See on ainus konverents, mida olen viimasel viiel aastal pidevalt külastanud ja lõpuni kohal olnud. Kusagil mujal ei ole suutnud sellist enesedistsipliini näidata.