Karm statistika: millesse eestlane sureb

Eestis oli eelmisel aastal 15 339 surmajuhtu, mida on 0,8 protsenti vähem kui aasta varem. Eesti rahvaarv suurenes 2673 inimese võrra.

Üle poole kõikidest surmadest – 8055 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest.

Järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri 3851 inimest, ning õnnetusjuhtumid, traumad ja mürgistused, mille tõttu suri 895 inimest.

Neljandal kohal olid seedeelundite ja viiendal hingamiselundite haigused, mis põhjustasid vastavalt 627 ja 538 surma.

Kolmandat aastat järjest vähenes Eestis narkoainete kasutamisest tingitud surmade arv: 2012. aastal oli neid 170, 2013. aastal 111, 2014. aastal 98 ja mullu 88. Vähenes ka alkoholimürgistuste arv, 123 juhult 118-le, kuid otseselt alkoholist tingitud surmade arv kokku hoopis kasvas 460-lt 495-le.

Enne 65. eluaastat suri 3392 inimest, mis tähendab, et rahvusvahelise kokkuleppelise eapiiri järgi oli iga viies surmajuhtum enneaegne.

Enneaegsetest surmadest 976 olid põhjustatud pahaloomulistest kasvajatest, 909 vereringehaigustest ning 606 toimus õnnetuste, mürgistuste ja traumade tagajärjel.