Eesti riigile jääb tänavu piirikaubanduse mõjul laekumata 15-20 miljonit eurot aktsiisi- ja käibemaksu alkoholilt, mis müügiks Lätti viiakse, kuid tegelikult Eestisse tagasi tuuakse, teatas Alkoholitootjate ja maaletoojate liit.
- Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu teatel mõjutab kasvanud aktsiis hoopis vähem lahjat alkoholi kui kanget alkoholi. Foto: Raul Mee
Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu andmetel müüdi juuni lõpu seisuga juba 18 protsenti Eestis tarbitavast kangest alkoholist Läti kaudu. Maikuus oli piirikaubanduse osakaal veel 10 protsenti. Sellel aastal on iga kuuga müügid Läti kaudu kahekordistunud.
Liidu tegevjuht Nele Peil ütles pressiteate vahendusel, et ettevõtluse poolelt vaadates paneb imestama, kuidas riigiametnikud ja poliitikud suhtuvad kümnete miljonite laekumata jäämisse nii kergekäeliselt, tõdedes et summad on liiga väikesed aktsiisipoliitika ümber vaatamiseks.
„Alkoholiostude vähenemine ametlikes müügikohtades ei ole kahjuks tingitud alkoholitarbimise hoogsast vähenemisest, nagu valitsus viitab, vaid piirikaubanduse mahtude ja mõju tohutust kasvust. Piirikaubandus on üle kasvanud salakaubanduseks ning alkoholi soetavad käest kätte ka muidu heal järjel kodanikud,“ selgitas Peil.
Arvestades piirikaubanduse iga kuu kahekordistuvat kasvu, tuleks tema teatel olukorra päästmiseks 2016. aasta aktsiisitõus tagasi pöörata ning tõsta aktsiise inimeste palgakasvuga samas tempos, mitte käsitleda alkoholiaktsiisi põhjatu ja kaasmõjudeta tuluallikana. Enim puudutavad alkoholiaktsiisi tõusud Peili sõnul kange alkoholi sektorit, mille aktsiisid sama mahuprotsendi pealt on 2,6 korda kõrgemad kui näiteks õllel, mille jaoks aktsiisitõusu mõjud on piirdunud paari sendi lisandumisega pudeli hinnale.
Lätist alkoholi soetamine annab aktsiiside erinevuse tõttu märkimisväärse kokkuhoiu, mistõttu alkoholi piirikaubandus on tänavu 1. veebruarist jõustunud 15protsendilise aktsiisitõusu mõjul kiiresti hoogustunud. Kuni maikuuni toimus alkoholi piirikaubandus valdavalt Valka suunal, kuid mais lisandus spetsialiseeritud alkoholipood ka Pärnu suunal Iklas, mõjutades oluliselt Pärnumaa kaubandust.
Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu andmed tuginevad liikmete tänavuse esimese poolaasta müükidele ning võtavad arvesse liidu liikmesettevõtetele esitatud tellimusi ja müügiprognoose selleks aastaks.
Alkoholitootajate ja maaletoojate liitu kuulub üksteist ettevõtet: AS Liviko, AS Prike, Dunkri Kaubanduse AS, Altia Eesti AS, Pernod Ricard Estonia OÜ, Tridens AS, OÜ Estonian Spirit, AS Remedia, Amber Distribution OÜ, Avallone AS ja Coca-Cola HBC Eesti AS. Liidu liikmed müüvad kokku u 70% Eesti kangest alkoholist ja veinidest.
Seotud lood
Alkoholitootja Altia Eesti müügitulu ja kasumit aitasid kasvatada alkoholiaktsiisi tõusud – inimesed tegid palju etteoste ja see suurendas müüki.
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.