Eesti majanduse edenemise tempo on ettevõtjate hinnangul väga vaikselt, kuid siiski järjekindlalt tõusmas, kolme kvartaliga on kiirus kasvanud 75-lt kilomeetrilt tunnis 77-le, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu küsitlusest Tööandjate Majandusspidomeeter.
- Spidomeeter Foto: Raul Mee
„Viiendik ettevõtjaid plaanivad investeeringuid teadus- ja arendustegevusse suurendada, kuna see on hädavajalik välisturgudel karmis konkurentsis püsimiseks. Ka rahulolematus valitsuse tegevusega on seekord vähenenud," kommenteeris Eesti Tööandjate Keskliidu analüütik Raul Aron. “Spidomeetri näidul ei lase aga piisavalt kiiresti edeneda ettevõtjate aina süvenev mure inimressursi pärast.“
Aroni sõnul on kõigi sektorite ettevõtjate arvates suurimaks takistuseks Eesti majanduse arengus vähene nõudlus. Paljud ettevõtjad, kes investeeringute vajadust tunnistasid, tõid probleemina esile järjest vähenevad marginaalid, mis jätavad investeeringuteks vähe vahendeid. Vene turu nn ärakukkumine on näiteks toiduainetööstuses löönud hinnad alla kogu Euroopas.
„Paljudes sektorites tehakse aga jätkuvalt suuri investeeriguid IT-sse, nende maht oli juba eelmisel aastal buumi tasemel ja ei näita õnneks vähenemise märke,“ ütles Aron ja lisas, et ilmselt sõltub reaalne investeerimine lähitulevikus sellest, kui hästi õnnestub valitsusel ja maailmamajandusel investorit julgustada riske võtma.
Pane tähele
Tööandjate Majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks.
Spidomeeter ilmub iga kvartali teise kuu esimesel nädalal ja koosneb ettevõtjate hinnangust möödunud kvartalile ning järgmise kuue kuu prognoosist.
Tööandjate majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuuriinstituut.
Hinnang valitsusele nii ja naa
Majandusspidomeeter uurib ka ettevõtjate hinnangut valitsuse tegevusele ettevõtluskeskkonna edendamisel. Kui positiivset mõju näevad jätkuvalt vaid üksikud ettevõtjad, siis seekord on võrreldes eelmise kvartaliga 8 protsendi võrra vähenenud nende vastanute arv, kes valitsuse tegevust negatiivselt hindasid. Selle võrra on suurenenud valitsuse tegevuse mõju neutraalseks pidavate ettevõtjate hulk.
Aroni sõnul võib positiivsete näidetena valitsuse tegevusest esile tuua arutelud elektrienergia suurtarbijatele maksukoormuse vähendamiseks – see lahendus aitaks tööstusettevõtteid palju ja seda oodatakse pikisilmi. Ettevõtjaile meeldib ka, et ametiautode maksustamise debatis on jõutud konkreetsete lahendusettepanekuteni (kuigi süsteem võiks olla veelgi lihtsam).
Kütuse- ja alkoholiaktsiis ning vähem kui poole aasta pärast kehtima hakkav majutusasutuste kõrgem käibemaks on teemad, mis ettevõtjate hinnangut jätkuvalt negatiivse poole kallutavad. Samuti mitmed uudised riigile kuuluvate ettevõtete juhtimise vallast, sh ka Eesti Rahva Muuseumi restorani arendus kui näide laienevast riigikapitalismist. See ei lähe küll otseselt valitsuse kapsaaeda, kuid Riigikogu otsus lükata tagasi sotsiaalmaksu lae kehtestamise eelnõu tegi meele mustaks paljudel ettevõtjatel (lisaks IT-sektorile ka tööstuses), kellele see oleks olnud üheks õlekõrreks kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu palkamisel.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.