Ohtlik pööre: Venemaa süüdistab Ukrainat terrorismis
Venemaa ja Ukraina vaheline konflikt sai uue mõõtme, kui esimene süüdistas teist terrorismis.
Nimelt andis Venemaaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) teada, et Ukraina luure plaanis korraldada Krimmis terroriakte, kuid neile saadi jälile ja neid takistati. Väidetav plaan nägi ette õhata strateegiliselt olulist taristut ja elutähtsaid objekte poolsaarel, et destabiliseerida sotsiaal-poliitilist olukorda regioonis enne valimisi.
FSB teatel likvideeriti Ukraina kaitsejõudude luure agendivõrgustik. Samuti peeti väidetavalt kinni ukrainlasi ja venelasi, kes valmistasid rünnakuid ette. Samuti olevat Ukraina üksus püüdnud ööl vastu 8. augustit tungida Krimmi, kuid löödi tagasi, mille käigus hukkus üks Vene sõdur. Seepärast on tugevdatud kaitset kahe riigi piiril.
Ukraina luure lükkas aga Venemaa süüdistused ümber. Ka Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) juhi nõunik Juri Tandit teatas Reutersile, et Ukraina ei püüa Krimmi tagasi saada. „Ukraina ei hõiva ega too jõuga tagasi oma territooriumi ega hakka seda ka tulevikus tegema,“ sõnas Tandit. Ukraina presidendikantselei on esialgu hoidunud kommentaaridest.
Vladislav Seleznjov, Ukraina peastaabist, rääkis aga väljaandele „Nastojaštšeje Vremja“, et tegu võib olla FSB õppustega Krimmis. „Ma ei saa praegu ei kinnitada ega ümber lükata. Alles eile teatas Ukraina kaitseministeeriumi luure peatalituse esindaja Vadim Skibirski, et Krimmi territooriumil käivad FSB terrorivastased õppused. On tõenäoline, et need teated, mis täna kõlasid, mahuvad nende õppuste mustrisse,“ rääkis Seleznjov.
Lääne vaatlejad näevad FSB teates pigem inforünnakut või ettevalmistust reaalseks rünnakuks. Sellele on viidanud Rootsi endine peaminister ja välisminister Carl Bildt, aga ka näiteks riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson.