Jaapan otsib abi võõrtööjõust

Alates aastast 2000 on Jaapani talunike arv langenud pea poole võrra ning kukkunud juba alla 2 miljoni piiri. Jaapani talunikest kaks kolmandikku on 65aastased või vanemad.

Jaapan on suuruselt maailma kolmas majandus ning riigi peaminister Shinzo Abe on teatanud, et tahab põllumajandussektorisse elu sisse puhuda, sest just seal näeb ta majanduskasvu võimalikku mootorit. Abe eesmärk on farmerid panna tootma kõrge kvaliteediga tooteid, mis lööksid läbi nii kodu- kui välismaal.

Jaapani põllumajandusministeeriumi andmeil oli 2015. aasta põllumajandussaaduste ekspordi mõttes rekordiline, tõsi, selle üks põhjuseid oli nõrgenenud valuuta. Samuti on Jaapan üritanud läbi suruda Vaikse ookeani piirkonna partnerluslepet, milles osaleb 12 riiki ning mis peaks suurendama Jaapani tootjate konkurentsivõimet ning suurendama produktiivsust.

Norinchukin Research Institute’i peaökonomist Takeshi Minami lausus, et Jaapani põllumajandus võib olla löögi all, kuna noored talupidamise vastu huvi ei tunne ning seega jääb puudu ka töökätest, mida farmis hädasti vaja.

Nõnda on mitmed põllumajandusettevõtted sunnitud tooma sisse võõrtööjõudu. Just nimelt sunnitud, kuna Jaapan ametlikult välistööjõudu ei aktsepteeri, küll aga on ettevõtted leidnud kavala viisi immigrante enda juurde tööle saada, nimetades töötamise hoopis praktikaks. 2013. aastal sisenes nõnda Jaapani tööturule 7000 töötajat. Need, kes praktikale vormistamisega aga tegeleda ei taha, võtavad immigrandid enda juurde tööle “mustalt”. Selliste töötajate arv on Jaapanis viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. 1. jaanuari seisuga töötab Jaapanis illegaalselt 60 000 välismaalast.