Kontroll: riik lapib haigekassa ja töötukassa rahaga eelarveauke

Riigi eelmise aasta majandamist kontrollinud riigikontrolli auditi kohaselt ei ole riigieelarve seaduse, Eesti Haigekassa seaduse ega töötuskindlustuse seadusega selgelt sätestatud, kas rahandusministeeriumile on antud luba seda teha, teatas järelevalve. Seetõttu tuleks juriidiliste vaidluste ja tõlgenduste vältimiseks ning õigusselguse tagamiseks saada selgesõnaline riigikogu luba või otsus, mis on seadustes kirjas.

Töötukassa nõukogu tegi hiljuti valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senise 2,4% tasemele ehk töötajad tasuks ka edaspidi 1,6% ja tööandjad 0,8% palgast. Seejuures ulatub töötukassa reserv aasta lõpuks 680 miljonile eurole. Viimast kasutab valitsus, tasudes sellelt intressi.Sõerd: raha kasutamise hind jätab soovidaRiigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd kommenteeris ERRile, et selle tootlus – 0,1% aastas – jätab soovida. Krooni ajal rahandusministri rollis olnud Sõerdi sõnul on küsimusena õigustatud, kas nii suuri reserve on vaja. Ta on ise korduvalt rõhutanud, et riik peaks üldse taastama kõik oma reservid majanduskriisieelsel tasemel.Sõerd ei mõista, miks keskvalitsuse tasemel on rahandusminister öelnud, et reserve koguda pole vaja.Rahandusministeerium kommenteeris Postimehele, et väited haigekassa ja töötukassa raha kasutamisest on mõnevõrra eksitavad. Riigikassa tagab, et haigekassa ja töötukassa saavad igal ajahetkel oma vahendeid kasutada. Selleks on riigikassal vajalikud krediidilimiidid 750 miljoni euro ulatuses. Lisaks maksab riigikassa haigekassale ja töötukassale nende hoiuste eest intressi.Kontroll: muudetagu seadust

Riigikontroll soovitas rahandusministeeriumil algatada seaduste muudatused, et tagada õigusselgus, kas rahandusministeeriumi hoiul olevat raha võib kasutada riigi likviidsuse juhtimiseks, ja vaadata üle riigi kasutatav likviidsusriski juhtimise mudel, et tagada piisava raha hulk riigikassas riigi kohustuste täitmiseks. Rahandusministeerium ei nõustunud tähelepanekutega, kuid on valmis esitama riigikogule ettepanekud seaduste mitmeti mõistetavuse vältimiseks. Ministeerium leiab ka, et kehtivad likviidsuse juhtimise põhimõtted tagavad likviidsusriski maandamise ning neid pole vaja muuta.

Riigikontroll soovitas ka parandada riigieelarve planeerimist ja selle kasutamise aruandlust.

Riigi tulud olid eelmisel aastal 7,99 miljardit eurot, kulud ja investeeringud samal ajal 8,34 miljardit eurot. Riigi varade hulk ulatub aasta lõpu seisuga 16,3 miljardile eurole ja sellest enamiku moodustab põhivara (mets, teed, majad, masinad jms).

Kohustuste hulk kahanes 38 miljoni euro võrra, 7,1 miljardile eurole, neist suurima osa moodustavad pikaajalised kohustused summas 4,85 miljardit eurot. Laenukohustusi on riigil 2,9 ja pensionikohustusi ligi 2 miljardi euro ulatuses.