Putin: nüüd võime ise sanktsioone kehtestada

Putin tõi välja, kuidas Venemaa majandus on arenenud sellest ajast, kui ta aastatuhande alguses võimule sai. SKP on kasvanud ligi 70% ning ostujõult on Venemaa majandus praegu maailmas 5.–6. kohal. Ning Venemaa oma talunikel on praegu head võimalused kodumaist tootmist suurendada. SKP ja tööstustoodang on küll erinevatel põhjusel viimasel ajal languses, kuid põllumajandus kasvab aastas 3% tempos. „Ja see on stabiilne kasv. Tänavu on kasv 3%, võib-olla rohkemgi, ja tuleval aastal ka,“ ütles Putin.

Presidendi sõnul on ka majanduse tervislik seisund parem. Kui aastal 2000 olid riigi välisvaluuta- ja kullareservid 12 miljardit dollarit ning välisvõlg üle 20 miljardi dollari, siis nüüd on Venemaa 10 riigi hulgas, mille välisvõla ja reservide suhe on kõige paremas seisus. Läinud kuu alguses ulatusid valuutareservid pea 400 miljardile dollarile ja välisvõlg küündis 13%-le SKPst. Reservist piisab väliskaubanduse vajaduste katteks. Lisaks on Venemaal kaks riiklikku fondi, milles on praegu kokku ca 100 miljardit dollarit. Pensionid on tõusnud, reaalpalk kasvanud. Viimased kolm aastat on iive riigis olnud positiivne.

Ukaas ei määra rubla kurssi

Putin ei nõustunud intervjuus avaldama, mis on tema arvates paras rubla kurss. Kui juulis rubla tugevnes 62,8 rublale dollarist, ütles Putin, et see on liiga tugev. Intervjuus ütles president, et olulisim on valuutakursi stabiilsus ja see on keskpanga kompetentsis – presidendi ukaasiga ta ei sekku. Praegu kaupleb rubla ca 65 rubla tasemel dollarist.

Kommenteerides olukorda nafta- ja gaasiturul, ütles Putin, et madalast nafta hinnast hoolimata on eriti naftasektoris Venemaal investeeringuid jätkatud. Mullu investeerisid naftafirmad 1,5 triljonit rubla. Koos riigi investeeringutega torujuhtmetesse ja elektrisektorisse ulatusid investeeringud 3,5 triljonile rublale.

Naftaturg vajaks kompromissi

Olukorra stabiliseerimiseks naftaturul toetaks Putin tootmise külmutamist. „Mingit liiki kompromiss“ turu stabiliseerimiseks oleks mõistlik, ütles ta, viidates, et seni pole seda sündinud eelkõige Saudi Araabia käitumise tõttu.

Maagaasi ekspordilt on Venemaa maailmas esikohal 20%se osaga globaalsest turust. Alternatiivsed energiaallikad küll kasvavad, kui reaalset alternatiivi gaasile Putin ei näe. Ja maailma suurimad gaasivarud on Venemaal.

See, et Gazprom on maailma kõige väärtuslikumate firmade esikümnest põrunud 198. kohale, Putinile muret ei tee. Firma on ilmselgelt alahinnatud. Torugaas saab alati olema odavam, on Putin veendunud. Ning Gazpromi eksport Euroopasse kasvab.

„Kui meie Euroopa partnerid tahavad garanteerida oma konkurentsivõime maailmaturgudel, peaksid nad ka ise olema huvitatud pikaajalistest lepingutest Gazpromiga,“ ütles Putin.

Rääkides reformidest majanduses, möönab Putin, et edu võiks suurem olla. Kuid kui nafta hind on kõrge, on raske ettevõtjaid suurte kasumitega valdkondadest mujale investeerima saada. Selleks on vaja ulatuslikku paketti erinevaid meetmeid, millega tegeletakse.

Ülemöödunud aastal moodustasid nafta- ja gaasitulud 53% Venemaa föderaalse eelarve tuludest, 2015. aastal 43% ja tänavu 36%. Putini sõnul ei johtu see kõik vaid hinna langusest, toimuvad ka struktuursed muutused. Tööstustoodang kasvab küll aeglaselt, 0,3%, kuid siiski.

Putin möönab, et riigi osalus majanduses on praegu ehk liiga suur, mistõttu erastamise mõtetest pole loobutud. Bashneft erastamine on küll edasi lükatud, kuid ettevalmistused käivad osaluse müügiks Rosneftis. Sõltub sellest, kas müük on mõttekas, ning kas ajahetk on soodne.

Küsimusele, kas ta võiks kandideerida ka 2018. aasta presidendivalimistel, Putin selles intervjuus vastust ei anna.