• Jaga lugu:

    Putin: nüüd võime ise sanktsioone kehtestada

    Venemaa president Vladimir PutinFoto: Scanpix/Reuters

    Veel 10-15 aastat tagasi poleks Venemaa suutnud ennast ise ära toita ning põllumajandustoodetele vastusanktsioone kehtestada. „Aga nüüd me suudame,“ ütles Venemaa president Vladimir Putin agentuurile Bloomberg antud pikemas usutluses.

    Putin tõi välja, kuidas Venemaa majandus on arenenud sellest ajast, kui ta aastatuhande alguses võimule sai. SKP on kasvanud ligi 70% ning ostujõult on Venemaa majandus praegu maailmas 5.–6. kohal. Ning Venemaa oma talunikel on praegu head võimalused kodumaist tootmist suurendada. SKP ja tööstustoodang on küll erinevatel põhjusel viimasel ajal languses, kuid põllumajandus kasvab aastas 3% tempos. „Ja see on stabiilne kasv. Tänavu on kasv 3%, võib-olla rohkemgi, ja tuleval aastal ka,“ ütles Putin.
    Presidendi sõnul on ka majanduse tervislik seisund parem. Kui aastal 2000 olid riigi välisvaluuta- ja kullareservid 12 miljardit dollarit ning välisvõlg üle 20 miljardi dollari, siis nüüd on Venemaa 10 riigi hulgas, mille välisvõla ja reservide suhe on kõige paremas seisus. Läinud kuu alguses ulatusid valuutareservid pea 400 miljardile dollarile ja välisvõlg küündis 13%-le SKPst. Reservist piisab väliskaubanduse vajaduste katteks. Lisaks on Venemaal kaks riiklikku fondi, milles on praegu kokku ca 100 miljardit dollarit. Pensionid on tõusnud, reaalpalk kasvanud. Viimased kolm aastat on iive riigis olnud positiivne.
    Ukaas ei määra rubla kurssi
    Putin ei nõustunud intervjuus avaldama, mis on tema arvates paras rubla kurss. Kui juulis rubla tugevnes 62,8 rublale dollarist, ütles Putin, et see on liiga tugev. Intervjuus ütles president, et olulisim on valuutakursi stabiilsus ja see on keskpanga kompetentsis – presidendi ukaasiga ta ei sekku. Praegu kaupleb rubla ca 65 rubla tasemel dollarist.
    Kommenteerides olukorda nafta- ja gaasiturul, ütles Putin, et madalast nafta hinnast hoolimata on eriti naftasektoris Venemaal investeeringuid jätkatud. Mullu investeerisid naftafirmad 1,5 triljonit rubla. Koos riigi investeeringutega torujuhtmetesse ja elektrisektorisse ulatusid investeeringud 3,5 triljonile rublale.
    Naftaturg vajaks kompromissi
    Olukorra stabiliseerimiseks naftaturul toetaks Putin tootmise külmutamist. „Mingit liiki kompromiss“ turu stabiliseerimiseks oleks mõistlik, ütles ta, viidates, et seni pole seda sündinud eelkõige Saudi Araabia käitumise tõttu.
    Maagaasi ekspordilt on Venemaa maailmas esikohal 20%se osaga globaalsest turust. Alternatiivsed energiaallikad küll kasvavad, kui reaalset alternatiivi gaasile Putin ei näe. Ja maailma suurimad gaasivarud on Venemaal.
    See, et Gazprom on maailma kõige väärtuslikumate firmade esikümnest põrunud 198. kohale, Putinile muret ei tee. Firma on ilmselgelt alahinnatud. Torugaas saab alati olema odavam, on Putin veendunud. Ning Gazpromi eksport Euroopasse kasvab.
    „Kui meie Euroopa partnerid tahavad garanteerida oma konkurentsivõime maailmaturgudel, peaksid nad ka ise olema huvitatud pikaajalistest lepingutest Gazpromiga,“ ütles Putin.
    Rääkides reformidest majanduses, möönab Putin, et edu võiks suurem olla. Kuid kui nafta hind on kõrge, on raske ettevõtjaid suurte kasumitega valdkondadest mujale investeerima saada. Selleks on vaja ulatuslikku paketti erinevaid meetmeid, millega tegeletakse.
    Ülemöödunud aastal moodustasid nafta- ja gaasitulud 53% Venemaa föderaalse eelarve tuludest, 2015. aastal 43% ja tänavu 36%. Putini sõnul ei johtu see kõik vaid hinna langusest, toimuvad ka struktuursed muutused. Tööstustoodang kasvab küll aeglaselt, 0,3%, kuid siiski.
    Putin möönab, et riigi osalus majanduses on praegu ehk liiga suur, mistõttu erastamise mõtetest pole loobutud. Bashneft erastamine on küll edasi lükatud, kuid ettevalmistused käivad osaluse müügiks Rosneftis. Sõltub sellest, kas müük on mõttekas, ning kas ajahetk on soodne.
    Küsimusele, kas ta võiks kandideerida ka 2018. aasta presidendivalimistel, Putin selles intervjuus vastust ei anna.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kristina Schotter: hagi tagamise nõue on kõvasti kreenis
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Nõrk tööhõive vajutas USA börsid rekordtasemelt alla tagasi
USA oodatust kehvem tööhõiveraport kukutas S&P 500 aktsiaindeksi täna eilselt rekordtasemelt alla.
USA oodatust kehvem tööhõiveraport kukutas S&P 500 aktsiaindeksi täna eilselt rekordtasemelt alla.
Raadiohommikus: kinnisvararajajad teatavad tulemusi
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
Lätlased hoiavad Olerexi uutel sammudel pilgu teravalt peal
Läti kütusekaupmeeste hinnangul ei too Olerexi sisenemine nende kütuseturule kaasa suuri muutusi, siiski jälgivad nad hoolega keti uue omaniku tegevust.
Läti kütusekaupmeeste hinnangul ei too Olerexi sisenemine nende kütuseturule kaasa suuri muutusi, siiski jälgivad nad hoolega keti uue omaniku tegevust.