Vee tarbimine muudab meid produktiivsemaks

Paljudes teadustöödes on leitud, et veepuudus võib põhjustada kognitiivsete võimete vähenemist. See võib olla ka intuitiivne – kui me oleme janused, siis muutub vesi eluliselt tähtsaks. Meie kehal on lihtsalt tähtsamaid muresid kui raportite lugemine või blankettide täitmine.

Viimastes uuringutes on aga leitud, et veepuuduse tekkimiseks, mis meie aju võimekust vähendab, ei pea me paar päeva kõrbes veetma. Isegi „veidi kõrbenud“ tunne, mis kaasneb tagasihoidliku veepuudusega, võib olla piisav selleks, et vähendada meie potentsiaalset produktiivsust.

Ajakirjas Cerebral Blood Flow & Metabolism avaldatud Weill Cornelli meditsiinikolledži teadlaste tehtud uuringus leiti, et mõõdukas veepuudus (vähem kui 5protsendiline veekaotus kehamassist) võib takistada vere kiiremat liikumist, mis on vajalik korralikuks närvitegevuseks. See segab ajus olevate veresoonte tööd, mis vähendab omakorda kognitiivset võimekust. Kehvemaks muutub näiteks lühiajaline mälu, tähelepanu ja reaktsioonikiirus.

„Nendele uuringutele toetudes võib väita, et isegi tagasihoidlik veepuudus võib töömahte ja prduktiivsust vähendada,“ ütles Weill Cornelli meditsiinikolledži neuroloogia professor Giuseppe Faraco. Efektid on tugevamad vanurite ja noorte laste puhul, kes ei suuda oma kehavedelikke nii hästi reguleerida.

Faraco leiud on sarnased varasemate uuringutega. Nende hulka kuulub ajakirjas Human Brain Mapping 2010. aastal avaldatud uuring, milles leiti, et pikaajalised veepuuduse perioodid vähendavad inimese juhtimisvõimekust. Väheneb ka planeerimisvõime ja visuaalse info töötlemine on raskem.

Mõned uuringud on tõstatanud ka küsimuse võimalikust seosest suvise veepuuduse ja tööstussektoris toimuvate tööõnnetuste vahel. Ajakirjas Applied Eronomics 2004. aastal avaldatud uuringus leiti, et veepuudus mõjutab suuresti eelkõige füüsilise töö tegijaid. Mõõdukas veepuuduses olnud metsatööliste produktiivsus olid külluses vett tarbinud kolleegidest 12 protsenti madalam.

Kas me peaksime selle tõttu töö juures võimalikult palju vett tarbima? Faraco tõi välja 2003. aastal avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni soovituse, mille kohaselt võiks mehed tarbida päevas 2,5 liitrit (10,5 tassitäit) ja naised 2,2 liitrit vett (9,3 tassitäit). See on traditsioonilisest 8 tassist veidi rohkem.

Professor lisas, et igaühe keha tegeleb vedelikega erinevalt. Neid koguseid peaks aitama saavutada ka toit, mida me sööme. „Kui inimene sööb näiteks palju puu- ja juurvilju, siis see vähendab vee hulka, mida me peame eraldi jooma,“ ütles ta. „Hea nõuanne on juua nii, et janutunnet ei tekikski. Lisaks sellele võiks uriini värvus olla värvutu või helekollane.“

Tõsi, ka veega on võimalik siiski liialdada. Vee üleküllus võib tekitada palju erinevaid probleeme – sa võid kogu oma tööpäeva veeta tualetis. See võib tekitada ka veidi rängemat seisundit – sellei nimi on hüponatreeima, mille käigus langeb naatriumi hulk sinu kehas ohtlikult madalale. Tõsi, selline probleem on peamiselt pikamaajooksjatel, aga ka kontoritöötajal võib see tekkida.