Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vee tarbimine muudab meid produktiivsemaks

    Vesi.Foto: Scanpix/Panthermedia

    Tõenäoliselt tead, et vett peab tarbima piisavalt. Aga kas joogivesi võiks sind muuta ka produktiivsemaks?

    Paljudes teadustöödes on leitud, et veepuudus võib põhjustada kognitiivsete võimete vähenemist. See võib olla ka intuitiivne – kui me oleme janused, siis muutub vesi eluliselt tähtsaks. Meie kehal on lihtsalt tähtsamaid muresid kui raportite lugemine või blankettide täitmine.
    Viimastes uuringutes on aga leitud, et veepuuduse tekkimiseks, mis meie aju võimekust vähendab, ei pea me paar päeva kõrbes veetma. Isegi „veidi kõrbenud“ tunne, mis kaasneb tagasihoidliku veepuudusega, võib olla piisav selleks, et vähendada meie potentsiaalset produktiivsust.
    Ajakirjas Cerebral Blood Flow & Metabolism avaldatud Weill Cornelli meditsiinikolledži teadlaste tehtud uuringus leiti, et mõõdukas veepuudus (vähem kui 5protsendiline veekaotus kehamassist) võib takistada vere kiiremat liikumist, mis on vajalik korralikuks närvitegevuseks. See segab ajus olevate veresoonte tööd, mis vähendab omakorda kognitiivset võimekust. Kehvemaks muutub näiteks lühiajaline mälu, tähelepanu ja reaktsioonikiirus.
    „Nendele uuringutele toetudes võib väita, et isegi tagasihoidlik veepuudus võib töömahte ja prduktiivsust vähendada,“ ütles Weill Cornelli meditsiinikolledži neuroloogia professor Giuseppe Faraco. Efektid on tugevamad vanurite ja noorte laste puhul, kes ei suuda oma kehavedelikke nii hästi reguleerida.
    Faraco leiud on sarnased varasemate uuringutega. Nende hulka kuulub ajakirjas Human Brain Mapping 2010. aastal avaldatud uuring, milles leiti, et pikaajalised veepuuduse perioodid vähendavad inimese juhtimisvõimekust. Väheneb ka planeerimisvõime ja visuaalse info töötlemine on raskem.
    Mõned uuringud on tõstatanud ka küsimuse võimalikust seosest suvise veepuuduse ja tööstussektoris toimuvate tööõnnetuste vahel. Ajakirjas Applied Eronomics 2004. aastal avaldatud uuringus leiti, et veepuudus mõjutab suuresti eelkõige füüsilise töö tegijaid. Mõõdukas veepuuduses olnud metsatööliste produktiivsus olid külluses vett tarbinud kolleegidest 12 protsenti madalam.
    Kas me peaksime selle tõttu töö juures võimalikult palju vett tarbima? Faraco tõi välja 2003. aastal avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni soovituse, mille kohaselt võiks mehed tarbida päevas 2,5 liitrit (10,5 tassitäit) ja naised 2,2 liitrit vett (9,3 tassitäit). See on traditsioonilisest 8 tassist veidi rohkem.
    Professor lisas, et igaühe keha tegeleb vedelikega erinevalt. Neid koguseid peaks aitama saavutada ka toit, mida me sööme. „Kui inimene sööb näiteks palju puu- ja juurvilju, siis see vähendab vee hulka, mida me peame eraldi jooma,“ ütles ta. „Hea nõuanne on juua nii, et janutunnet ei tekikski. Lisaks sellele võiks uriini värvus olla värvutu või helekollane.“
    Tõsi, ka veega on võimalik siiski liialdada. Vee üleküllus võib tekitada palju erinevaid probleeme – sa võid kogu oma tööpäeva veeta tualetis. See võib tekitada ka veidi rängemat seisundit – sellei nimi on hüponatreeima, mille käigus langeb naatriumi hulk sinu kehas ohtlikult madalale. Tõsi, selline probleem on peamiselt pikamaajooksjatel, aga ka kontoritöötajal võib see tekkida.
  • Hetkel kuum
Madis Aben: võimalik, et Eesti majandusel ei lähe siiski nii kehvasti
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Kui fännad EfTENit, siis see lugu on sulle
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Nädala lood: probleemid uusarendustega levivad nii Tallinnas kui ka Tartus
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Sportland suurendas müüki, aga kaotas pea 30% kasumist Palk kasvas üle 15%
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.