Pagulaskriis vormib Rootsi eelarvet

„Mul ei oleks midagi selle vastu, kui valitsus võtaks laenu investeeringuteks, mis pikaajaliselt majanduskasvu potentsiaali suurendaksid,“ kommenteeris Rootsi Swedbanki peaökonomist Anna Breman Rootsi majanduslehe Dagens Industri veebitelevisioonis. „Kuid peamiselt läheb see kõik tarbimiseks,“ oli analüütik kriitiline.

Lõviosa ehk 10 miljardit Rootsi krooni kokku 24 miljardist Rootsi kroonist (2,51 mld eurost), mille võrra Rootsi sotsiaaldemokraatide juhitud valitsus tuleval aastal väljaminekuid suurendab ja makse kergendab, läheb kohalikele omavalitsustele. Suuresti on need kulud seotud pagulaste vastuvõtuga, sest just kommuunid on eesliinil, et läinud aastal riiki tulvanud 160 000 pagulasele koolitus ja töökohad leida.

Selle 10 miljardi kõrval on teine suurem kuluartikkel täiendav rahaeraldis pagulaste integreerimiseks ning erinevad algatused ja investeeringud kliima soojenemist põhjustavate heitmete vähendamiseks. Maksude tõusuga kaetakse sellest summast 6,36 miljardit, ülejäänu laenatakse.

Rahandusminister Magdalena Andersson võis sellest hoolimata välja lubada, et aastaks 2018 on Rootsi riigi eelarve jälle tasakaalus, kusjuures tasutud saab ka parempoolselt valitsuselt päranduseks saadud 60 miljardi krooni suurune miinus.

Anna Breman jäi skeptiliseks. Riigi rahandus on paranenud tänu kõrgele majanduskonjunktuurile, millega maksulaekumised on paranenud. Seda enam, et praegune punaroheline valitsus on ka ise jõudsalt makse tõstnud. Olulisi struktuurseid muutusi on Bremani hinnangul aga liiga vähe. Kohendatakse siit ja sealt, kuid lahendust ei pakuta Rootsi majandust enim pitsitavatele probleemidele, mis on seotud kroonilise elamispindade põuaga kasvukeskustes, välja ehitamata infrastruktuuri ning töötajate palkamisega seotud liiga kõrgete kuludega, nurises Breman. Ka valitsuse majanduskasvu prognoos on tema arvates liiga optimistlik, sest kust see kasv tulema peaks, kui muu maailm kasvab aeglaselt ja Rootsi ise oma kasvupotentsiaali suurendamisse piisavalt ei investeeri.

Rootsi valitsuse tuleva aasta eelarve on koostatud prognoosi alusel, et majanduskasv aeglustub tänavuselt 3,5 protsendilt tuleval aastal 2,5 protsendile ja sealt edasi 2 protsendile. Töötuse määr on prognoositud alanema tänavuselt 6,8 protsendilt tuleval aastal 6,3%-le. Andersson juhtis tähelepanu, et hõive tase on Rootsis rekordiline ning rekordiline on see ka võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega.

Valitsuse prioriteetidest tõstis Andersson esile panustamist haridusele, sealhulgas täiskasvanute lisa- ja ümberõppele, ning õpetajate arvu suurendamisele. Need meetmed on ühtlasi vastus väga paljude ettevõtete kurtmisele, et neil ei ole leida vajalike oskustega tööjõudu. Ei ole elektrikuid, ehitajaid, lapsehoidjaid. Riiki saabunud pagulastest on aga kaheaastase kohanemisprogrammi järel õppima või tööle saanud vaid 31%, näitab statistika.

Kasvanud terroriohu tõttu saab lisavahendeid politsei ning suurendatakse ka Rootsi finantsinspektsiooni eelarvet, et tõhustada järelevalvet pankade üle. Lisavahendeid eraldati ehitusala reeglite lihtsustamiseks, mis peaks ergutama uute elamispindade ehitust, kuid ala katusorganisatsiooni Sveriges Byggindustrier hinnangul on neist abinõudest vähe. „Kui me tahame aastas 2025 ehitada 700 000 uut elamispinda, on vaja radikaalsemaid reforme,“ ütles organisatsiooni juht Ola Mansson. Eelkõige on vaja parandada eluasemeturul liikuvust, aidata vähem jõukaid kodukuludega ning tagada pikemas perspektiivis ressursid, mis võimaldavad rohkem ehitada.

Maksudest tõuseb Rootsis valitsuse kava järgi tuleval aastal tulumaks, mis näiteks kuus 38 000 krooni teenivale inimesele tähendab täiendava 72 krooni ära maksmist maksudeks. Kahes etapis tõuseb elektrimaks (kokku 0,042 Rootsi krooni kWh), et selle arvelt kergendada tuuma- ja hüdroenergia tootjate makse – võitjateks Vattenfall, Fortum ja Uniper. Alkoholimaksu tõusuga kallineb kange õlle purk 25 ööri võrra ning 70 sentiliitri suurune pudel kanget alkoholi läheb kahe krooni võrra kallimaks. Ka bensiinimaks tõuseb. Kehtima hakkavad uus pangamaks ja kemikaalide maks. Maksukergendustest laienevad koristus- ja pisemate remonditööde maksusoodustused ka kodumasinate remondile ning alaneb rea pisiremonditööde käibemaks. See maksumeede on ostunud tõhusaks töökohtade loojaks teenindussektoris, kuid võiks kriitikute arvates veelgi ulatuslikum olla.

Valitsus tahab koostada uuringu ka võimaliku teekasutusmaksu ja lennundusmaksu kehtestamiseks.

Endine võimupartei ja tänane suurim opositsioonijõud moderaadid kritiseerisid valitsuse eelarvet suurte reformide puudumise pärast. „Meil on Rootsis suured probleemid, millega see eelarve ei tegele,“ ütles pressikonverentsil partei majandsuteemade kõneisik Ulf Kristerson. Tema sõnul alahindab valitsus pagulaste integratsiooniga seotud väljakutseid ja riske Rootsi tööturul. Ning uued maksutõusud õõnestavad Rootsi konkurentsivõimet.