Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hoiatuskiri veofirmadele kompab seaduse piire

    Pooltteist tuhandet transpordiettevõtet ehmatanud tööinspektsiooni kiri võib olla põhiseadusega vastuolus.

    Äripäev kirjutas eelmisel nädalal, et tööinspektsioon saatis märgukirja ca 1500 veoettevõtjale, kelle puhul on alust arvata, et firmas makstakse vähem palka kui kollektiivleppes ette nähtud. Teavituse said ettevõtted, kus keskmine töötasu on aruannete järgi vähem kui 620 eurot kuus.
    Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ juhataja Evelin Jõgari sõnul ei saa õigeks pidada, et tööinspektsioon nõuab nii paljudelt transpordiettevõtetelt 620 euro suuruse palga alammäära täitmist. „Täiesti loogiline, et möödunud nädalal saadetud tööinspektsiooni kiri ehmatas paljusid ettevõtjaid. Need ettevõtjad on elanud arusaamisega, et nendele kollektiivleping ja selle tingimused ei laiene, kuna nad ei ole Autoettevõtete Liidu liikmed ega ole ühtegi kollektiivlepingut sõlminud,“ ütles jurist.
    Nimelt on kollektiivleping, millega on miinimumpalk kindlaks määratud, sõlmitud Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel, kes leppisid omavahel kokku, et selle kollektiivlepinguga laienevad töötasu ja töö- ja puhkeaja tingimused ka nendele vedudega tegelevatele ettevõtetele, kes pole Autoettevõtete Liidu liikmed. Teavitamine lepingu laiendamise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded. Samamoodi on käitutud ka reisijate vedu puudutava kollektiivlepinguga.  
    Kollektiivlepingu seadus tõesti võimaldab kollektiivlepingu laiendamist kõikidele sektori tööandjatele, kuid Jõgari sõnul on praegu kehtiv süsteem põhiseadusega vastuolus. Autoettevõtjate Liidu kodulehe järgi on liidu liikmeks ca 75 auto- ja bussiettevõtet. Eestis on aga auto- ja bussivedudega tegelevaid ettevõtjaid oluliselt rohkem. Juba tööinspektsiooni märgukirja sai 1500 vedajat.
    Sama leidis juba 2005. aastal ka tollane õiguskantsler Allar Jõks, kes teavitas oma arvamusest ka sotsiaalministrit Jaak Aabi, väites, et kollektiivlepingu laiendamine kolmandatele isikutele nii, nagu see on kirjas kollektiivlepingu seaduses, ei vasta õigusselguse põhimõttele ja riivab ülemääraselt ettevõtlusvabadust.
    Muudatus jäi sinnapaika
    Jõgar rääkis, et vahepeal asuti küll probleemi lahendama ja uut seadust välja töötama, ent 2014. aastal langes kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu riigikogu koosseisu lõppemise tõttu menetlusest välja. Seetõttu kehtib endiselt kollektiivlepingu seadus ja selle laiendamise süsteem, mida õiguskantsler  juba aastaid tagasi kritiseeris ja nõudis vastuolude kõrvaldamist põhiseadusega.
    „Ma ei ole sugugi auto- ja bussijuhtide suurema palga vastu, kuid arvestada tuleb ka ettevõtjate huvidega. Olukorras, kus nii õiguskantsler, sotsiaalminister, Eesti Tööandjate Keskliit kui ka mitmed eriala asjatundjad on välja öelnud, et tegemist on põhiseadusega vastuolus regulatsiooniga, ei ole minu arvates mõistlik saata tööandjatele märgukirju või veelgi hullem – teha järelevalvet ja teha ettekirjutusi töötasude vastavuse kohta kollektiivlepingu tingimustele,“ rääkis Jõgar.
    Enne tuleks tema sõnul seadus põhiseadusega kooskõlla viia ja anda tööandjatele ka aega uue olukorraga kohanemiseks. „Muidu olemegi olukorras, kus osa ettevõtjaid on sunnitud oma ettevõtte tegevuse lõpetama, kuna kolmanda osapoole peale surutud tingimused ei ole neile lihtsalt jõukohased,“ ütles ta.

    Tööinspektsiooni käik on mõistlik

    Kollektiivlepingu seadus näeb ette võimaluse laiendada tööandjate ja töötajate liitude vahel sõlmitud kokkuleppeid ka neile tööandjatele ja töötajatele, kes pole vastavate liitude liikmed. Kui laiemalt vaadata, siis aastaid on Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit sõlminud sektoriüleseid alampalga kokkuleppeid. Mulle tundub, et ühiskond on sellist praktikat aktsepteerinud ja ma pole tööandjate ega töötajate suust kuulnud etteheidet, et alampalga kokkulepped on põhiseaduse vastased.

    Tööinspektsiooni poolt veondussektoris ümbrikupalga maksmise tähelepanu alla võtmine on igati tervitatav ja tuleb loota, et see ei jää viimaseks katseks. Tööinspektsiooni veoseveo üldtöökokkuleppega fikseeritud miinimumtasu järelevalve on mõistlik. Mingi aja pärast oleks huvitav teada saada, kas ja mil määral märgukiri mõjutas palgataset nendes 1500 ettevõttes. Samas kardan, et taolise aktsiooni mõju jääb poolikuks, sest tööinspektsioon kontrollib, kas töölepingud, töö- ja puhkeaeg jne on korras. Ümbrikupalga maksmise kontrolli peaks kindlasti olema kaasatud maksuamet ja soovitatavalt sellised ametnikud, kes tunnevad veondussektori hingeelu, st saavad aru, mis on numbrite taga.

    Ma jagaksin tinglikult ümbrikupalga maksjad kolmeks: ühed on veendunud ja paadunud seaduserikkujad ja nendele ei lähe korda mingid märgukirjad, teised on sellised, kes ei tahaks maksta n-ö mustalt, aga ellujäämiseks konkurentsis teevad seda, ning kolmandad on sellised, kellel ei ole selget seisukohta, kas ümbrikupalga maksmine on hea või halb. Teist ja kolmandat gruppi paneb märgukiri ilmselt tugevalt mõtlema.

    Toomas Raud,
    Rain Transport ASi juhataja
    Lepe kehtib kõigile
    Tööinspektsiooni transpordi järelevalve talituse juhataja Jüri Milov leidis, et kollektiivlepingu tingimused laienevad kõikidele riigisisese veoga tegelevatele tööandjatele sõltumata sellest, kas nad kuuluvad autoettevõtete liitu või transpordi- ja teetöötajate ametiühingusse või mitte.
    Üldtöökokkuleppega sätestatud töö-ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused laienevad ja on kohustuslikud:
    1) riigisisese veoseveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele;
    2) nendele füüsilisest isikust töövõtjatele, kellega sõlmitud leping vastab tegelikult töölepingu tunnustele ja kelle peamiseks lepingust tulenevaks ülesandeks on veoste vedu;
    3) veoseveoga tegelevate tööandjate palgatud või renditud veeremi remondiga seotud oskustöölistele ning füüsilisest isikust töövõtjatele, kellega veeremi remondiks sõlmitud leping vastab tegelikult töölepingu tunnustele.
    Üldtöökokkuleppega sätestatud töö tasustamise tingimused ei laiene riigisisese ümarpuidu veoseveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kristiina Saal: viis soovitust, kuidas leida meeskonda õiged inimesed
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
HSBC teenib oma Kanada äri müügist üle viie miljardi dollari erakorralist tulu
HSBC pank teatas täna, et müüb oma Kanada äritegevuse Royal Bank of Canadale 13,5 miljardi dollari ehk 10 miljardi dollari eest, mis annab võimaluse oluliseks ühekordseks dividendiväljamakseks, vahendab Reuters.
HSBC pank teatas täna, et müüb oma Kanada äritegevuse Royal Bank of Canadale 13,5 miljardi dollari ehk 10 miljardi dollari eest, mis annab võimaluse oluliseks ühekordseks dividendiväljamakseks, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Olulisemad lood

Tallinkist läinud finantsjuht: oli sobilik hetk edasi liikuda
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.