- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic1,33%273,94
- OMX Riga−0,11%871,18
- OMX Tallinn2,32%1 749,54
- OMX Vilnius0,09%1 058,76
- S&P 5000,00%6 051,09
- DOW 30−0,2%43 828,06
- Nasdaq 0,12%19 926,72
- FTSE 100−0,14%8 300,33
- Nikkei 225−0,95%39 470,44
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%108,5
- OMX Baltic1,33%273,94
- OMX Riga−0,11%871,18
- OMX Tallinn2,32%1 749,54
- OMX Vilnius0,09%1 058,76
- S&P 5000,00%6 051,09
- DOW 30−0,2%43 828,06
- Nasdaq 0,12%19 926,72
- FTSE 100−0,14%8 300,33
- Nikkei 225−0,95%39 470,44
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%108,5
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hoiatuskiri veofirmadele kompab seaduse piire
Äripäev kirjutas eelmisel nädalal, et tööinspektsioon saatis märgukirja ca 1500 veoettevõtjale, kelle puhul on alust arvata, et firmas makstakse vähem palka kui kollektiivleppes ette nähtud. Teavituse said ettevõtted, kus keskmine töötasu on aruannete järgi vähem kui 620 eurot kuus.
Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ juhataja Evelin Jõgari sõnul ei saa õigeks pidada, et tööinspektsioon nõuab nii paljudelt transpordiettevõtetelt 620 euro suuruse palga alammäära täitmist. „Täiesti loogiline, et möödunud nädalal saadetud tööinspektsiooni kiri ehmatas paljusid ettevõtjaid. Need ettevõtjad on elanud arusaamisega, et nendele kollektiivleping ja selle tingimused ei laiene, kuna nad ei ole Autoettevõtete Liidu liikmed ega ole ühtegi kollektiivlepingut sõlminud,“ ütles jurist.
Nimelt on kollektiivleping, millega on miinimumpalk kindlaks määratud, sõlmitud Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel, kes leppisid omavahel kokku, et selle kollektiivlepinguga laienevad töötasu ja töö- ja puhkeaja tingimused ka nendele vedudega tegelevatele ettevõtetele, kes pole Autoettevõtete Liidu liikmed. Teavitamine lepingu laiendamise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded. Samamoodi on käitutud ka reisijate vedu puudutava kollektiivlepinguga.
Kollektiivlepingu seadus tõesti võimaldab kollektiivlepingu laiendamist kõikidele sektori tööandjatele, kuid Jõgari sõnul on praegu kehtiv süsteem põhiseadusega vastuolus. Autoettevõtjate Liidu kodulehe järgi on liidu liikmeks ca 75 auto- ja bussiettevõtet. Eestis on aga auto- ja bussivedudega tegelevaid ettevõtjaid oluliselt rohkem. Juba tööinspektsiooni märgukirja sai 1500 vedajat.
Sama leidis juba 2005. aastal ka tollane õiguskantsler Allar Jõks, kes teavitas oma arvamusest ka sotsiaalministrit Jaak Aabi, väites, et kollektiivlepingu laiendamine kolmandatele isikutele nii, nagu see on kirjas kollektiivlepingu seaduses, ei vasta õigusselguse põhimõttele ja riivab ülemääraselt ettevõtlusvabadust.
Muudatus jäi sinnapaika
Jõgar rääkis, et vahepeal asuti küll probleemi lahendama ja uut seadust välja töötama, ent 2014. aastal langes kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu riigikogu koosseisu lõppemise tõttu menetlusest välja. Seetõttu kehtib endiselt kollektiivlepingu seadus ja selle laiendamise süsteem, mida õiguskantsler juba aastaid tagasi kritiseeris ja nõudis vastuolude kõrvaldamist põhiseadusega.
„Ma ei ole sugugi auto- ja bussijuhtide suurema palga vastu, kuid arvestada tuleb ka ettevõtjate huvidega. Olukorras, kus nii õiguskantsler, sotsiaalminister, Eesti Tööandjate Keskliit kui ka mitmed eriala asjatundjad on välja öelnud, et tegemist on põhiseadusega vastuolus regulatsiooniga, ei ole minu arvates mõistlik saata tööandjatele märgukirju või veelgi hullem – teha järelevalvet ja teha ettekirjutusi töötasude vastavuse kohta kollektiivlepingu tingimustele,“ rääkis Jõgar.
Enne tuleks tema sõnul seadus põhiseadusega kooskõlla viia ja anda tööandjatele ka aega uue olukorraga kohanemiseks. „Muidu olemegi olukorras, kus osa ettevõtjaid on sunnitud oma ettevõtte tegevuse lõpetama, kuna kolmanda osapoole peale surutud tingimused ei ole neile lihtsalt jõukohased,“ ütles ta.
Tööinspektsiooni käik on mõistlik
Kollektiivlepingu seadus näeb ette võimaluse laiendada tööandjate ja töötajate liitude vahel sõlmitud kokkuleppeid ka neile tööandjatele ja töötajatele, kes pole vastavate liitude liikmed. Kui laiemalt vaadata, siis aastaid on Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit sõlminud sektoriüleseid alampalga kokkuleppeid. Mulle tundub, et ühiskond on sellist praktikat aktsepteerinud ja ma pole tööandjate ega töötajate suust kuulnud etteheidet, et alampalga kokkulepped on põhiseaduse vastased.
Tööinspektsiooni poolt veondussektoris ümbrikupalga maksmise tähelepanu alla võtmine on igati tervitatav ja tuleb loota, et see ei jää viimaseks katseks. Tööinspektsiooni veoseveo üldtöökokkuleppega fikseeritud miinimumtasu järelevalve on mõistlik. Mingi aja pärast oleks huvitav teada saada, kas ja mil määral märgukiri mõjutas palgataset nendes 1500 ettevõttes. Samas kardan, et taolise aktsiooni mõju jääb poolikuks, sest tööinspektsioon kontrollib, kas töölepingud, töö- ja puhkeaeg jne on korras. Ümbrikupalga maksmise kontrolli peaks kindlasti olema kaasatud maksuamet ja soovitatavalt sellised ametnikud, kes tunnevad veondussektori hingeelu, st saavad aru, mis on numbrite taga.
Ma jagaksin tinglikult ümbrikupalga maksjad kolmeks: ühed on veendunud ja paadunud seaduserikkujad ja nendele ei lähe korda mingid märgukirjad, teised on sellised, kes ei tahaks maksta n-ö mustalt, aga ellujäämiseks konkurentsis teevad seda, ning kolmandad on sellised, kellel ei ole selget seisukohta, kas ümbrikupalga maksmine on hea või halb. Teist ja kolmandat gruppi paneb märgukiri ilmselt tugevalt mõtlema.
Rain Transport ASi juhataja
Lepe kehtib kõigile
Tööinspektsiooni transpordi järelevalve talituse juhataja Jüri Milov leidis, et kollektiivlepingu tingimused laienevad kõikidele riigisisese veoga tegelevatele tööandjatele sõltumata sellest, kas nad kuuluvad autoettevõtete liitu või transpordi- ja teetöötajate ametiühingusse või mitte.
Üldtöökokkuleppega sätestatud töö-ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused laienevad ja on kohustuslikud:
1) riigisisese veoseveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele;
2) nendele füüsilisest isikust töövõtjatele, kellega sõlmitud leping vastab tegelikult töölepingu tunnustele ja kelle peamiseks lepingust tulenevaks ülesandeks on veoste vedu;
3) veoseveoga tegelevate tööandjate palgatud või renditud veeremi remondiga seotud oskustöölistele ning füüsilisest isikust töövõtjatele, kellega veeremi remondiks sõlmitud leping vastab tegelikult töölepingu tunnustele.
Üldtöökokkuleppega sätestatud töö tasustamise tingimused ei laiene riigisisese ümarpuidu veoseveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.
Odavad elamiskulud ja ahvatlevad investeerimisvõimalused!
Lisaks näpunäiteid investoritele
Odavad elamiskulud ja ahvatlevad investeerimisvõimalused!
Äripäeva TOPid
Lisatud 100 edukaima ehitusettevõtte edetabel.
Lisatud Ida-Virumaa TOP
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Enimloetud
Viimased uudised
Lisaks näpunäiteid investoritele
Odavad elamiskulud ja ahvatlevad investeerimisvõimalused!
Tagasi Äripäeva esilehele
