Ettevõtjad: Eesti Teede loomine kasu ei toonud

„Tollase taristuministri võhiklikkus viis järjekordse Potjomkini küla rajamiseni, kus riik tõstis maksumaksja raha populistlike loosungite saatel ühest taskust teise,“ märkis Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink. Ta peab silmas aastat 2012, kui otsustati luua äriühing Eesti Teed, mille eesmärk oli tollal elavdada ebatõhusat konkurentsikeskkonda hooldeturul ning tagada riigimaanteede efektiivne korrashoid.

„Iga teehooldevaldkonnaga vähegi tuttav inimene teab, et omaaegsed otsused Eesti Teed ASi moodustamiseks ei arendanud mingil määral turgu ega tekitanud juurde ka mingit konkurentsi,“ oli Vink kriitiline.

Tõelise konkurentsi turul koos oluliselt madalamate kuludega oleks juba 2012. aastal taganud Vingi sõnul see, mida teeb taristuministeerium täna. „Lõpetab iseendaga rasvase marginaaliga lepingud, millest eraettevõtjad võivad vaid unistada, ning paneb teehooldelepingud võrdsetel alustel konkursile. Kuidas ja mis hinnaga õnnestub pärast seda müüa allesjäänud ja suure tõenäosusega selleks hetkeks mitut hooldelepingut mitte omavat ASi Eesti Teed, on juba iseküsimus,“ nentis Vink.

Ta lisas, et õnneks on valitsuses ülekaalus siiski arusaamine, et omaaegsed riigikapitalismi süvendavad ideed on viinud tupikusse ning tekitanud üksnes kahju nii maksumaksjale kui ka turule. „Seda aga ei saa keegi valju häälega välja öelda, sest see on piinlik,“ kritiseeris Vink.

Erastamine on hea plaan

Vingi sõnul on erastamise suurim võitja maksumaksja, kelle jaoks muutub teehoolde teenus ka nendes viies piirkonnas lõpuks tunduvalt soodsamaks. Mis puudutab kaotajaid, siis juhul, kui hooldepiirkonnad saavad uued hooldajad vähempakkumiste käigus ning riigil õnnestub ka Eesti Teedest (õigemini tema varast) mõistliku raha eest lahti saada, siis kaotajaid Vingi arvates ei ole.

Ka endise Lemminkäinen Eesti juhi ja praeguse Eesti Asfaldiliidu juhatuse esimehe Sven Pertensi sõnul on erastamise plaan hea. „Ma arvan, et see on igal juhul hea plaan. Ennekõike vajalik selleks, et kaoks ära turu moonutus. Turul eksisteerib ettevõte, kes sisetehingu korras on saanud arvestatavas koguses töid ja ta konkureerib mingitele töödele nende samade ettevõtjatega, kel sellist privileegi ei ole. See tekitab ebavõrdse konkurentsi olukorra,“ rääkis Pertens ja lisas, et erastamisega kaob see ebavõrdsus ära.

Ka tema usub, et suurim erastamise võitja on maksumaksja, kuid pigem seetõttu, et Eesti Teede hoole on olnud praegu mitte päris selliste hindadega, nagu turg ette seab, vaid teiste hindadega. „Võiks eeldada, et need hinnad lähevad siis madalamaks. Võidab need hanked siis Eesti Teed või keegi teine, aga eeldatavasti hind langeb. Riik hoiab raha kokku. Mingis vähemas ulatuses võidavad ka turul olijad,“ lisas Pertens. 

Eesti Teed pole lepinguteta nii atraktiivne

Pertens kaotajaid ei näe. Eesti Teedel kaovad sise-eelised ära ja selles mõttes muutub neil olukord justkui keerulisemaks, kuid seda ei saa pidada tema hinnangul kaotuseks.

Tema sõnul on oluline pigem see, kas Eesti Teed suudab võita samades piirkondades uued hanked. Või kui võidab keegi teine, kas ta tahab Eesti Teede ASi endale alltöötegijaks. Sel juhul oleks kogu personalil tööd.

„Seda personali poolt erastamise ajal ma ei võtaks väga traagiliselt. Häid spetsialiste ja ala tundvaid inimesi üleliia palju pole. Isegi kui selles ettevõttes saab neil töö otsa, leiavad nad töö teistes ettevõtetes. Inimeste oskuste ja teadmiste kohta selles ettevõttes pole küll midagi paha öelda,“ märkis Pertens.

„Plaan on ju selline, et viis hooldelepingut lastakse avaliku konkursi teel uuesti järgmistesse lepingutesse. Praegu Euroopa regulatsioon erastamist ei võimalda, sest on sisetehinguga  lepingud. Kui sisetehingu lepinguid enam ei ole, siis on võimalik erastada,“ selgitas Pertens asjade käiku. Ta lisas, et huvilisi ettevõtte ostuks leidub kindlasti, küsimus on pigem hinnas ja tingimustes. Kas lepingud tulevad kaasa või mitte.

„Palju sõltub sellest, mitu lepingut tuleb erastamisega kaasa ja millise hinnaga need lepingud on võidetud. Ja ka ettevõtte omakapital ja varad. Kindlasti see hind ei saa olema väga madal, aga see oleneb sellest, kui palju portfellis lepinguid on. Kui neid lepinguid ei ole, siis ostetakse omakapitali ja inimesi seal. Kuid mida inimestega teha, kuid pole piisavas mahus tööd pakkuda,“ arutles Pertens.

Tema sõnul võivad Eesti Teede huvilisteks olla kõik praegu teehoolduses ja -ehituses tegevad ettevõtted. Samas ei välistanud ta ka selliseid huvilisi, kel kogemus puudub, aga kes tahaksid lihtsalt raha investeerida.

KOMMENTAAR

„Eesti Teede lepingud lähevad vabaturule“

Majandus ja taristuminister Kristen Michal:

„Erastamine on põhimõttelisem küsimus kui hinna küsimus. Täpsema hinnavahemiku arvutame siis, kui on näha juba täpsem turuolukord, esialgne prognoos on suurusjärgus 10 miljonit ja ehk ülespoole.

Suurimad võitjad erastamisest on riik ja maksumaksjad, sest konkurentsitihedalt turult saame teenust parema hinnaga, kui tänased siselepingud pakuvad. Võidavad ka need, kes põhimõtteliselt arvavad nagu minagi, et riik ei peaks olema toimival turu kaupleja. Pigem ikka regulaator või tark teenuse tellija.

Viie maakonna hooldetööde sisetehingu alt vabastamine tähendab hooldeturule pea 40% töömahu lisandumist ja sellega uusi ärivõimalusi nii tegutsevatele teehoiu-ettevõtjatele kui ka uutele turule sisenejatele. Kindlasti elavdab see ettevõtlust ja lisab kindlustunnet kogu sektoris, millega omakorda peaks kaasnema riigi poolt vaadates positiivne hinnasurve allapoole nii tee-ehitus- kui ka hooldehangetel.

Viimase seitsme hooldehankega on riik saanud aastas puhast rahalist võitu tavahooldest varasemate lepingutega võrreldes pea viis miljonit eurot. Eesti Teed oma tänaselt kulubaasilt ei suuda pakkuda odavamaid teenuseid, kuna sisetehinguga kaasnevad majandustegevuse piirangud ei võimalda eraettevõtjatega võrreldavat paindlikkust ja äririskide võtmist. Lisaks siis ettevõtte võõrandamisest laekuv tulu, mida riigieelarves saab suunata vajalike avalike teenuste osutamiseks.

Nagu hiljutisel Äriplaanil paljud ütlesid – töötaja on tänapäeval ettevõtte suurim väärtus. Kui ettevõte aktsiad võõrandatakse, siis tähendab see ettevõtte üleminekut koos töötajatega. Pole vahet, kes on ettevõtte omanik, riik või eraettevõtja, mõlemad eeldavad ettevõtte efektiivset majandamist ja erialaseid teadmisi. Pealegi võidakse juba inimesi varem üle meelitada püüda – ühelgi potentsiaalsel erastajal või ka uuel hankevõitjal ei ole ju piirkonna hooldelepingu kohustuste täitmiseks mujalt kvalifitseeritud tööjõudu kaasata kui vastavas piirkonnas tegutsevast hooldefirmast. Nii on töötajad roteerunud ka teistes piirkondades, kus hooldefirma on riigihanke tulemusena vahetunud.

Ettevõtte senised lepingud lähevad vabaturule hangetena ning nii palju lepinguid, kui ettevõte riigilt või eraettevõtetelt võita suudab, sellega ta müüki saab minna. Raske on prognoosida, kas ettevõte võidab ühe, kolm või viis hanget. Sellele lisanduvad ka ettevõtte võimalused teedeehitustöödeks jne, nii et väärtust tal on. Ja ehk ka lisaks mõni leping eraturult või teistest valdkondadest. Küllap on ka huvilisi turult ning väljastpoolt Eestist, on ka küsitud kuuldavasti, et mis plaanid on. Samasuguse plaaniga erastas hiljuti oma tee-ettevõtte Soome riik.“