Leedu valimised näitavad inimeste pettumust

Leedu seimis on 141 kohta ning esimese vooru tulemusena selgusid 70 parlamendikoha saajad. Võitjad Isamaaliit ja Leedu Kristlikud Demokraadid said 70st kohast 20, Talurahva ja Roheliste Liidu päralt on 19 kohta. Valitsevad sotsiaaldemokraadid pidid esimese vooru tulemusena leppima üksnes 13 kohaga. 

Kogu valimiskampaania ajal heitsid sotsiaaldemokraatidele tumedat varju skandaalid, samuti nõuavad inimesed valituselt parema elukvaliteedi saavutamist.

Leedu president Dalia Grybauskaite on öelnud, et esimene voor näitab leedulaste soovi kutsuda esile muudatusi. “Valimised pole aga veel läbi,” kommenteeris president.

Leedulased kurdavad praegu üpriski suurel määral selle üle, et hinnad on alates euro tulekust tõusnud, samas sissetulekute kasv on olnud pea olematu, vahendab Euronews. Pettunud inimesed otsivad muid lahendusi ning analüütikute hinnangul on tõenäoline, et valimiste tulemusena võib sündida ka uus koalitsioon, kuhu praegu võimul olevatel sotsiaaldemokraatidel asja pole, kirjutab Washington Post.  

Juhul, kui valimised võidaksid konservatiivid, saaks Leedu suure tõenäosusega endale Euroopa noorima peaministri. Partei juht Gabrielius Landsbergis on üksnes 34aastane, kusjuures tegu on taasiseseisvunud Leedu esimese riigipea Vytautas Landsbergise lapselapsega. Talurahva ja Roheliste Liitu juhib Ramunas Karbauskis.

Vilniuse Ülikooli rahvusvaheliste suhete ja politoloogia instituudi direktor Ramunas Vilpisauskas ütles, et praegu on peamiseks stsenaariumiks see, et koalitsioonis hakkavad domineerima talurahvaliit ning koalitsioon saab olema paremtsentristlik.

Gabrielius Landsbergis on öelnud, et kuna rahvas on oma sõna öelnud ja sotsiaaldemokraate koalitsioonis näha ei soovi, siis nii ka läheb. Samuti ütles Landsbergis, et ta on nõus peaministriks hakkama ning on valmis liidu looma nii talurahvaliidu kui liberaalidega.

Karbauskis pole võimalike koalitsiooniküsimuste osas kommentaare andnud, öeldes, et kõik kõnelused toimuvad pärast valimisi.

Leedus on üsna teravalt kõne all ka emigratsioon ning kandideerivad parteid on lubanud, et teevad omalt poolt kõik, et leedulased koju tuua. Alates Euroopa Liiduga liitumisest on Leedust mujale tööle läinud pea 370 000 inimest.

Sotsiaaldemokraadid ütlesid oma kampaania käigus, et loodavad aastaks 2020 keskmise palga tõsta praeguselt 772 eurolt 1100 euroni. Isamaaliit, kes on populaarne eeskätt linnades elavate inimeste seas, lubab keskmise palga tõsta 1250 euroni. Samuti lubab partei luua 147 000 uut töökohta, hakata maksustamata tulult makse maha arvama ning tagasi tuua 80 000 emigranti. Talurahvaliit on lubanud kaasata valitsemisse senisest rohkem eksperte ning teadlasi.

Bloomberg kirjutab, et riigieelarvet, sotsiaal-, majandus- ning fiskaalpoliitikat silmas pidades väga suuri muudatusi ilmselt oodata pole. Leedu majanduskasvuks järgmisel kahel aastal prognoositakse veidi enam kui 3%, seda isegi siis, kui koalitsioon jätkaks samal kujul kui praegu.

Analüütikute hinnangul pole valimiste tulemusena ka välispoliitika tandril ilmselt midagi eriti muutumas. Vilnius on jätkuvalt Venemaa käitumise osas kriitiline ning sama kurssi hoiab uus valitsus suure tõenäosusega ka edasi.

Leedu parlamendivalimiste teine voor toimub 23. oktoobril. Siis jagatakse ühemandaadilistes valimisringkondade valimistulemuste põhjal välja ülejäänud 71 parlamendikohta.