• Jaga lugu:

    Ülemkogu: kas Venemaale uued sanktsioonid?

    Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Venemaa president Vladimir Putin eile BerliinisFoto: Scanpix/Reuters

    Täna kogunevad Euroopa Liidu valitsusjuhid Brüsselisse kahepäevasele tippkohtumisele, et jätkata lahenduste otsimist Euroopa Liitu käristavatele kriisidele.

    Teemadest on reljeefsemalt esil suhted Venemaaga, vabakaubandus, ränne. Brexit ehk brittide otsus Euroopa Liidust lahkuda, on vaid üks paljudest teemadest.
    Täna õhtul arutavad valitsusjuhid suhteid Venemaaga. Saksamaa kantsler Angela Merkel annab ülevaate eile Berliinis toimunud kohtumisest, kus osalesid Ukraina president Petro Porošenko, Venemaa president Vladimir Putin, Prantsusmaa president Francois Hollande ning kantsler Angela Merkel. Erilist edasiminekut ei olnud – jätkub töö n-ö teekaardiga Minski lepingute elluviimiseks.
    Ukraina kõrval on teravalt üles kerkinud Venemaa tegevus Süürias, Venemaa toetatud armutud õhurünnakud Süüria Aleppo linnale, mille peale mitu liikmesriiki on nõudnud Venemaa vastu lisasanktsioonide kehtestamist. Kohtumise järel ütles Merkel, et vestlus Putiniga oli väga otsekohene, kuid võimalike uute sanktsioonide teemal oli retoorika vaoshoitum. Merkel ütles, et seda võimalust ei saa enesele keelata, Hollande rääkis võimalusest pikendada sanktsioneeritavate nimekirja, vahendas Bloomberg. Ennekõike aga rõhutati vajadust tsiviilelanikke aidata.
    Sanktsioonid Venemaa vastu võivad täna arutusele tulla, kuid mingit otsust võimaldavat üksmeelt vaevalt sünnib. Kindlasti on uutele sanktsioonidele vastu Itaalia peaminister Matteo Renzi ning ka Soome peaminister Juha Sipilä välistas agentuurile Bloomberg tippkohtumise eel antud intervjuus lisasanktsioonid vähemalt praegu – jaanuarini on nagunii jõus Ukraina pärast kehtestatud sanktsioonid. Kõige tulisemalt sanktsioone toetanud Suurbritannia on ühe jalaga juba liidust lahkumas. Venemaa teemalise arutelu peamine eesmärk on säilitada Euroopa Liidu ühtne positsioon. 
    Eesti peaminister Taavi Rõivas teeb valitsusjuhtide kohtumisel ettekande hübriidsõjast.
    Suurbritannia peaministrile Theresa Mayle on täna algav tippkohtumine esimene. Diplomaatide sõnul on tema peamine sõnum teistele liikmesriikidele, et Suurbritannia referendumi tulemus on pöördumatu, uut referendumit ei tule ja britid lahkuvad. See peaks lõpetama spekulatsioonid, et ehk otsustavad britid veel ümber, kui otsuse negatiivsed tagajärjed järjest selgemalt tunda annavad.
    Euroopa sõnum on, et mingeid kõnelusi enne ei peeta, kui britid on ametlikult esitanud liidust lahkumise taotluse ning et põhivabadused pole kaubeldavad. May on alustanud kohtumisi liikmesriikide juhtidega – äsja väisas ta Taanit ja Hollandit, Brüsselis tippkohtumise raames on tal kohtumine peaminister Taavi Rõivasega.
    Protektsionism tõstab pead
    Valitsusjuhtide tasandil räägitakse ka Euroopa Liidu kaubandussuhtetest. Kasvav vastuseis globaliseerumisele on küsimärgi alla seadnud uute lepingute sõlmimise. Ülemkogul püütakse ületada viimased tõkked Euroopa Liidu ja Kanada vabakaubanduslepingu jõustamiselt, sest kui liit ei suuda kultuuriliselt ja mõttelaadilt nii lähedase liitlasega vabakaubanduslepingut sõlmida, ei oleks usutavad enam ka püüdlused sõlmida kaubanduskokkuleppeid teiste riikidega, sealhulgas USAga.
    Arutatakse ka kaubanduse kaitsemeetmete reformi, kus Eesti huvi on, et võimalikud kaitsetollid ei kerkiks kõrgemaks, kui kahju korvamiseks minimaalselt tarvilik.
    Laual on ka rändekriis, mida Türgiga sõlmitud leping on mõnevõrra leevendanud. Probleemid, sh pagulaste ümberasustamisega, on aga alles. Ülemkogul on kavas arutada eelkõige koostööd rände lähteriikidega, et survet ELile vähendada.
    Tippkohtumise teisel päeval, reede hommikul, allkirjastavad Elering ja Baltic Connector OY Eesti ja Soome peaministri ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri osavõtul Euroopa Komisjoniga rahastamisleppe Euroopa Liidu kaasrahastuse saamiseks Balticconnectori gaasitoru projektile.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Spaade ja hotellide avanemine aitas Tallinna Veel rohkem müügitulu teenida Kasum kerkis kordades
Teises kvartalis kasvas Tallinna Vee müügitulu aastavõrdluses üle 7%, mille põhjustas leebematest koroonapiirangutest tingitud äriklientide suurem veetarbimine ning ehitusteenuste tulu suurenemine.
Teises kvartalis kasvas Tallinna Vee müügitulu aastavõrdluses üle 7%, mille põhjustas leebematest koroonapiirangutest tingitud äriklientide suurem veetarbimine ning ehitusteenuste tulu suurenemine.
Idufirma lõi kaupluse, mida esmapilgul näha ei ole. Ka Cleveron valmistub tulevikutrendiks
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Kooliõed imestavad jokutamise üle laste kaitsesüstimisel
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.