Pille Ivask • 22. oktoober 2016 • 3 min
Jaga lugu:

6 tõde ebaõnnestumisest

Kontor
Kontor  Foto: Wikimedia Commons

Kuigi enamik inimesi kardab ebaõnnestuda ning tunneb vussi läinud asja tõttu sageli piinlikkust, pole selleks tegelikult mingit põhjust.

Ettevõtjad jätavad endast sageli mulje kui julgetest inimestest, kes sammuvad oma idee teostamise nimel kasvõi üle laipade. Tegelikult on tegu müüdiga ning uuringud on näidanud, et paljud edukad juhid ja ettevõtjad peavad oma suurimaks hirmuks ebaõnnestumist.

Väljaande Entrepreneur kaasautor Peter Gasca kirjutab, et edukat fondijuhti kohates tunnistas viimane talle, et ta kardab läbikukkumist kõige enam, ent samas olla ta tunnistanud, et hirm ebaõnnestumise ees ning ebaõnnestumine ise on tegelikult parimad motivaatorid olemaks parem ja edukam sina.

Iga inimene peaks läbikukkumise oskama enda jaoks lahti mõtestada ning keskenduma põdemise ja piinlikkustunde asemel hoopis sellele, missugust kasu võib see talle tulevikus tuua.

Edu tuleb läbi ebaõnnestumise. Paljude inimeste jaoks võib õnnetu armastus muuta armastusest arusaamist täielikult. Niisamuti muudab ebaõnnestumine inimese arusaamist edust. Kui projekt või idee ei õnnestu, ei tohiks seda enda jaoks käsitleda absoluutsena, vaid pigem millegi õpetliku ning paratamatuna. Palju on neid inimesi, kellel kõik, mis nad teevad, õnnestub? Ilmselt vähe. Ja kui me arvame end kedagi teadvat, siis ilmselt pole ta kõikidest oma ebaõnnestumistest rääkinud.

Uudishimu ja ebaõnnestumine käivad käsikäes. Ettevõtjad on loomult uudishimulikud ning selleks, et millegi uudse ja põnevaga välja tulla, peab sageli käima tallamata rada. Uudishimu tähendab seega kõrvalekaldumist tavalisest ning seega suurendab ka tõenäosust ebaõnnestuda.

Ebaõnnestumine on väärtus. Paljud inimesed kipuvad oma praegust situatsiooni peas ümber mängima ning kujutama ette, mis kõik oleks juhtuda võinud, kui mõnda asja teisiti teha. Seega ei tasuks tegeleda vaid mõttemängudega, vaid proovida oma plaane ka ellu viia. See aitab ühelt poolt mõista äri ja ettevõtlust paremini, samas annab see suurepäraseid kogemusi ning teadmisi, mida võib hilisemas elus hädasti vaja minna.

Keegi ei taha, et sa ebaõnnestuksid. Ettevõtte läbikukkumist ei karda vaid ettevõtja ise. Sellist stsenaariumit ei näe ette näiteks ka firmasse investeerinud inimesed või ettevõtja lähikondlased, kes hoiavad pöialt, et kõik õnnestuks. Kuna kõik osapooled teevad õnnestumise nimel tööd, saab öelda, et see lähendab neid, kes ühel või teisel moel ettevõttega seotud on. Tähtis on olla avatud ning oma edust ja ka ebaedust teistele rääkida. See suurendab ettevõtte läbipaistvust ning vähendab tõenäosust, et ebaõnnestumised väga valusalt mööduvad.

Ebaõnnestumine pole loobumine.  Sageli kiputakse võrdusmärki tõmbama ebaõnnestumise ning loobumise vahele. Tõsi on aga see, et kui sa ise tead, et sa oled kõik oma oskused suunanud oma ideesse, pole selle ebaõnnestumine kindlasti loobumine. Seda peaks käsitlema hea õppetunnina ning kindlasti tasuks endale juba üksnes üritamise eest lisapunkte anda.

Ebaõnnestumised muutuvad ajas lihtsamaks. On teada-tuntud tõde, et esimene ebaõnnestumine on kõige valusam ning reeglina elatakse seda kõige raskemalt ja kauem ka üle. Seega tasuks end lohutada sellega, et kuna ebaõnnestumised on elu üks osa, on nendest taastumine ettevõtja jaoks üha kergem. See omakorda suurendab aga enesekindlust ning –teadlikkust ning vähendab võimalust edasisteks ebaõnnestumisteks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt