Töökäsi rohkem kui eales varem

Töötuse määr oli tänavu esimesel poolaastal umbes 6,5% ehk umbes sama palju kui aasta tagasi. „Tööjõus osalemise määr ja tööhõive määr on mõlemad ajalooliselt kõrgeimal tasemeil. See on rõõmustav,“ kirjeldas Soosaar, kelle sõnul on põhjuseid mitu: pensioniea tõus, palgataseme kasv, suur tööjõunõudlus ning ka tuleva töövõimereformi eellainetus.

Soosaare sõnul on enim panustanud tööjõus osalemise määra kasvu üle 50aastased inimesed. Seda on mõjutanud ka osalise tööajaga töötajate arvu kasv. Soosaare sõnul ongi need omavahel seotud – vanemad inimesed asuvad osakoormusega töökohtadele. Kasvu võimalike põhjustena nimetas Soosaar seda, et varem oli tõenäosus tööd leida väike. „See ei pruukinud end ka ära tasuda – tööl käimisega kaasnevad samuti kulud,“ sõnas Soosaar. „Siiski töötab vanemaealistest vaid 11,5%, mis on Euroopaga võrreldes vähe,“ nentis ta.

Eri suundandes liiguvad tööstus- ja teenindussektor

Teenindussektoris on Soosaare sõnul suur palgakasv ning kindlustunne. Tööstussektorit, täpsemalt põlevkiviga kokku puutuvaid valdkondi, mõjutavad aga negatiivsed šokid. „Oluline roll on ka viimaste aastate välisnõudluse vähenemisel,“ põhjendas Soosaar tööstussektori nõrgemaid majandusnäitajaid. Tema sõnul on valdkonnas näha väikest tööhõive kahanemist.

Tööstusettevõtjad vaatavad statistikaameti andmete põhjal aga tulevikku mõõduka optimismiga. „Hõivelootused on paranenud, eriti ehitussektoris,“ selgitas Soosaar. Tööpuuduse kasvu tööstuses ettevõtjad igatahes ei näe.

Peale töötajate arvu on natuke suurenenud ka töötute arv. Soosaare sõnul mängib siin rolli see, et tööhõivereformi valguses on end töötuks registreerinud palju puudega inimesi.

Palgakasv aeglustub

Palgakasv on 2016. aasta esimeses pooles hõljunud 8% ümber. Soosaare sõnul prognoosib Eesti Pank kasvu aeglustumist. Rohkem on kasvanud madalamad palgad. „Seda mõjutab kiirelt tõusnud miinimumpalk,“ selgitas Soosaar, nentides, et samas on miinimumpalga tõstmine riskantne, kuna liialt kõrge miinimumpalk võib ohustada madala tootlikkusega inimeste šansse tööle saada. „Seda me pole aga veel näinud,“ lisas ta.

Tööjõukulud on Soosaare sõnul kasvanud märksa kiiremini, kui tootlikkus, mistõttu on majandus üha rohkem tasakaalust välja minemas. Paar nädalat varem Tööstuse Äriplaanil Eesti majandustulemusi lahates ütles DNB panga vanemanalüütik ja krediidiosakonna juht Priit Roosimägi, et kiil majandus- ja palgakasvu vahel on ettevõtete kasumitele suure jälje jätnud, mistõttu võidakse hakata kaaluma Eestis tootmise lõpetamist. Soosaare arvates on see mõningal määral loomulik asjade kulg. „Tahame, et elatus-ja palgatase tõuseks. Loomulikult on riike, kus tootmine on odavam. Oluline on, et üleminek toimuks sujuvalt ning lahkujate asemel jõuaksid siia ettevõtted, mis pakuksid kõrgema tootlikkusega töökohti,“ sõnas ta.

Soosaar tõdes, et pärast tänavuse veebruarikuu Viru Keemia Grupi ja PKC suuri koondamisteateid tekkis mõningane hirm, kuid õnneks ettevõtete massilist äraminekut pole olnud.