Eelmisel aastal kasvas tervishoiukulude rahastamine patsientide oma rahakoti pealt kiiremini kui haigekassa rahakotist, selgub Tervise Arengu Instituudi andmetest.
- Üha rohkem maksab haige ise enda ravist kinni. Foto: Äripäev
Selle järgi suurenes leibkondade omaosalus mullu 8,2 ja haigekassa kaudu rahastamine 6,6 protsenti. Kõige rohkem kasvas aga keskvalitsuse kaudu rahastamine – 12 protsenti. Absoluutarvudes suurenes leibkondade panus 23 miljoni euro ulatuses. Avaliku sektori kaudu rahastamine kasvas 75 miljonit eurot, selles Eesti Haigekassa osa oli 53 miljonit.
Haigekassa kaudu rahastamine hõlmas tervishoiukuludest 64,8 protsenti ja leibkondade omaosalus 22,7 protsenti. Keskvalitsuse kaudu rahastati 9,2 protsenti kuludest ja kohalike omavalitsuste kaudu rahastamise osatähtsus oli 1,7 protsenti. Vabatahtlike rahastamismudelite (vabatahtlik ravikindlustus, mittetulundusühingud ja eraettevõtted) kaudu rahastamine moodustas 1,6 protsenti tervishoiukuludest.
Eesti tervishoiukulud olid 2015. aasta kokkuvõtete alusel 1,321 miljardit eurot. Võrreldes aasta varasemaga on tervishoiukulud jooksevhindades suurenenud 8 protsenti. Kuna SKP (sisemajanduse koguprodukti) juurdekasv (2,5%) oli tervishoiukuludest väiksem, siis tõusis tervishoiukulude osatähtsus SKPst 2015. aastal 6,5 protsendini. 2014. aastal oli see näitaja 6,2 protsenti, edastas Tervise Arengu Instituut.
Seotud lood
Arstide ja õdede palgaläbirääkimised on ootamatult takerdunud, sest hoolimata lubatud palgatõusust pakutud lepe meedikutele ei sobi, kirjutab Postimees.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.