Henry Kallase saunajutud Skype’is

Henry Kallas eile Tallinna ringkonnakohtus teda süüdi mõistnud kohtuotsust edasi kaebamas.  Foto: Andras Kralla
Mari Mets • 27. oktoober 2016
Jaga lugu:

Maksukuriteos maakohtus kaheks aastaks tingimisi vangi mõistetud, kuid otsuse edasi kaevanud Henry Kallase kohtuasja enim arutatud tõenditeks on saanud vastuolulised Skype’i vestlused vaidlusaluse Tornimäe korteri sisustamisest.

Muude teemade hulgas lahati eile Tallinna ringkonnakohtus ka Lambo-mehena kuulsust kogunud ärimehe Henry Kallase Skype’i vestlusi oma elukaaslasega, kus arutati lauamängude ostmist, koerale aseme sisseseadmist ja korteri sauna temperatuuri reguleerimist. Kuigi see võib kõlada nagu arutelu oma tulevase kodu sisustamise üle – ja on seda ka prokuratuuri meelest – kinnitab Kallas raudpolt-kindlalt, et tüliõunaks osutunud Tornimäe korter oli soetatud ettevõtlusega tegelemiseks, mitte ise sisse kolimiseks.

Tõsi, ta küll elas seal natuke aega, kuid ajutiselt ja ainult sellepärast, et tema päris kodus oli remont. Igal juhul ei ostnud tema juhitud, kuid nüüdseks kustutatud ettevõte Y100! Invest OÜ 2011. aasta aprillis seda korterit tema personaalseks koduks, ei väsi ta kinnitamast.

Süüdistuse kohaselt ostis Henry Kallase juhitud, kuid nüüdseks kustutatud ettevõte Y100! Invest OÜ 2011. aasta aprillis Tallinnas luksuslikus Tornimäe 7 asuvas kõrghoones ligi pool miljonit eurot maksnud korteri ja deklareeris selle äriotstarbel soetatud kinnisvarana, kuigi tegelikult asus seal elama Kallas ise koos oma elukaaslasega.

Seetõttu süüdistati teda maksu- ja tolliametile valeandmete esitamises, mille kaasabil taotles tema ettevõtte riigilt alusetult tagasi 80 948 eurot käibemaksu ning jättis erisoodustuselt tasumata 331 990 eurot tulu- ja sotsiaalmaksu.

Süüdistus lähtub sellest, et seaduse järgi saavad äriühingud riigilt käibemaksu tagasi ainult ettevõtluse ja maksustatava käibe tarvis ostetud kinnisvaralt.

Kui ettevõte soetab kinnisvara juhatuse liikmele isiklikuks elukohaks, siis käsitletakse seda erisoodustusena, mille pealt tuleb tasuda ka tulu- ja sotsiaalmaksu.

Harju maakohus mõistis Kallase juunis süüdi maksukuriteos, määrates talle karistuseks kaheaastase tingimisi vangistuse. Kallas kaebas otsuse edasi ning Tallinna ringkonnakohus teeb oma otsuse teatavaks 21. detsembril. 

See, et uurijad leidsid korterist eritellimusel valmistatud kodulooma aseme, päevituskreemid, riideid täis garderoobi ja lauamängud, ei kinnita Kallase kaitsja Jaak Siimu sõnul mitte kuidagi seda, et korter oleks soetatud eesmärgiga seal püsivalt elada.

„Asjad olid toodud selleks, et viia need oma Ameerikas asuvasse elukohta. Lauamäng võib jääda korterisse ka korteri väljaüürimisel, need on saadaval tänapäeval ka näiteks baarides. Kui nad peatusid Tornimäel ajutiselt ja neil oli lemmikloom, siis on loogiline, et koerakest ei jäeta remonditolmu kätte, vaid võetakse kaasa,“ sõnas Siim.

Kodu hoopis Helsingis, Šveitsis ja Miamis

Tunnistajad on isegi kinnitanud, et on käinud külas Kallase ja tema elukaaslase kodus Miamis, kus nad tegelikult elasid. Tornimäe korterit kasutas Kallas vaid iga kuu heal juhul nädalakese, kui ajutiselt Eestis viibis. Korter osteti aprillis 2011, kuid kuni novembrini 2011 elas ta Helsingis, alates veebruarist 2012 on ta elanud Šveitsis, olles tihedalt seotud USAga. 2013. aasta juunis väljastati talle isegi Ühendriikide püsiviisa.

Seega toonitas Siim, et Skype’i vestlustele ei oleks tohtinud tugineda kui korterit Kallase elukohana kinnitavatele tõenditele, sest maakohus on jätnud arvesse võtmata need Skype’i vestlused, mis näitavad samaväärselt, et tegemist ei olnud tema koduga.

Liiatigi ei olnud Siimu sõnul Kallase ja tema elukaaslase vahelises Skype’i vestluses juttu, vastupidiselt prokuratuuri ja maakohtu järeldustele, Tornimäe korteri sisustamisest. Jutt käis hoopis teise kinnisvaraobjekti sisustamisest, sest vestluses mainitud sisustuselemendid polnud Siimu sõnul Tornimäe korteris lihtsalt võimalikud.

Kogu istungi aja tegi Kallas märkmeid, keerutas pastakat niisama käes ja lappas pabereid, tõstmata neilt naljalt pilku. Kallase kaitsjad Aivar Pilv ja Jaak Siim esitasid väga mahuka 57-leheküljelise apellatsiooni ja tegid juunikuise maakohtu otsuse maatasa, nimetades seda igati ühekülgseks.

Henry Kallas eile kohtus oma kaitsjate Aivar Pilve (vasakul) ja Jaak Siimu (paremal) vahel.  Foto: Andras Kralla

Samas märkis prokurör Martin Tuulik, et kuigi kaitsjate apellatsioon on mahukas, sisaldab see samu vaidlusküsimusi, mille suhtes maakohus on juba seisukoha võtnud. „Maakohtu otsus on igati põhjendatud ja vastab kõikidele nõuetele,“ lausus Tuulik.

Otsis kinnisvaraäris investeerimisvõimalusi

Kallase teine kaitsja Aivar Pilv kinnitas, et korteri ostmine ettevõtlusega tegelemiseks polnud näilik, kuna see osteti, et sellesse investeerida – korter välja ehitada ja müügitehingu pealt tulu teenida. Skype’i vestlused tõestavad Pilve sõnul, et Kallas on rääkinud erinevate inimestega sellest, kuidas korter välja üürida või võimalikult kasumlikult maha müüa.

Kallas ise märkis, kuidas ühes Skype’i vestluses räägiti, et võib-olla oleks olnud mõistlikum osta sama raha eest mõnda teise linnaossa rohkem kortereid ja need samamoodi hiljem maha müüa, et rohkem tulu teenida.

Siimu sõnul on tõenditena arvesse võetud Kallase vestlused vastuolulised. Siim ja Pilv esitasid tõendina ka e-kirja vahetuse Kallase ja ühe Vene investori vahel, kus arutatakse korteri müügitingimusi.

Eile loobus Siim oma teise taotluse esitamisest, kuna kohus lükkas tagasi juba esimese, sest selle oleks saanud kohtu hinnangul juba palju varem esitada. Kaitsjatel oli plaanis esitada täiendavalt kirjavahetus, mis tõendaks, et Kallas otsis kinnisvaraprojekte ka Fahle majas ja Merirahu elamurajoonis – samamoodi, nagu oli kinnisvaraprojekt Kallase kinnitusel ka Tornimäe korter.

„Oleks rumal lasta seista tühjana korteril, et ööbida seal kuus nädalakese, investeerinuna sellesse suure summa raha, eesmärgita seda müüa või vähemalt välja üürida,“ lisas Siim.

Henry Kallase Tornimäe korteri müügikuulutus, mis nüüdseks on maha võetud.  Foto: Andras Kralla

Prokurör: Kallas püüdis reidi vältida

Pilve selgitusel hakati kasutama Tornimäe korterit ajutise eluruumina alles 2012. aasta augustis ja septembris, objektiivselt polnud võimalik seda juba ostmise järel aprillis elamiseks kasutada, sest see osteti nii-öelda karbina – puudusid kommunikatsioonid ja sisustus. Ka müügihind kinnitab, et see osteti tühjana.

Lisaks selgitas Pilv, et Kallas uuris 2012. aastal korduvalt maksuametilt, millised oleksid maksuõiguslikud tagajärjed, kui ta tahab korterit müüa või välja üürida.

Prokurör Tuuliku sõnul pole Kallase väidetav äriplaan korteri osas usutav. Mõni üksik Skype’i vestlus, mis justkui kinnitab äriplaani, tegelikult ei tee seda. Kuna Kallasel on aastatepikkune äri tegemise kogemus, oskas ta oma riske analüüsida, märkis ta.

„Maksuametilt nõu küsimine oli teadlik eksitamine, et luua muljet, et tegemist oli ettevõtluses kasutatava korteriga. Sellega püüdis ta igati vältida olukorda, kus mõni ametnik ette teatamata sinna sisse pääseks,“ ütles Tuulik.

Tallinna ringkonnakohus teeb oma otsuse teatavaks 21. detsembril.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum