Henry Kallas kaotas taas riigikohtus

Riigikohus jättis reedel muutmata Tallinna ringkonnakohtu 20. juuni määruse. Niisiis jäi rahuldamata ka Henry Kallase kaitsja Jaak Siimu esitatud kaebus, milles vaidlustati 108 150 euro sularaha arestimine.

See on vaid osa suurest rahapesusüüdistusest, mida Harju maakohus peagi arutama hakkab. Järgmisel neljapäeval toimuv eelistung pidi peetama juba augustis, kuid Kallas vahetas oma esindajat, mistõttu lükkus kogu protsess edasi. Süüdistust esindab kohtus juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.

Vaidlusaluse sularaha arestis riigiprokuratuur Kallaselt tänavu mais Harju maakohtu määrusega rahapesu käsitleva paragrahvi alusel, et konfiskeerida kuriteoga saadud vara. Raha võeti Kallaselt ära 2013. aastal tehtud läbiotsimisega ning sama summa arestiti korraks juba ka 2014. aastal Soome kriminaalmenetluses.

Pooleteise aasta pikkusel ajavahemikul 2012–2013 tehti nii edasi-tagasi kokku 661 ülekannet ehk kokku enam kui 22 miljoni euro väärtuses tehinguid, kasutades vaid üldsõnalisi selgitusi nagu "ülekanne" või "laen".

Kontodel oli prokuratuuri hinnangul sel perioodil nii legaalselt kui kuritegelikku päritolu raha, kokku pea 6 miljonit eurot. Prokuratuur leidis, et legaalne osa sellest on alla poole ehk ligi 2,4 miljonit eurot. Kulutusi aga tehti nendel kontodel ringelnud rahaga 4,6 miljoni euro väärtuses ning vara soetati 1,2 miljoni euro eest. Seega kasutati kulutuste jaoks suuresti kuritegelikku päritolu raha.

Kallase kaitsja Jaak Siim põhjendas rahuldamata jäänud kaebuses, et Kallas mõisteti Soomes õigeks kõigis kolmes talle esitatud süüdistuses: registrikandega seotud kuriteos, turunduskuriteos ja laenuandjakuriteos. Otsusega peab kaasnema õiguskindlus ja -rahu, märkis kaitsja.

Seega ei ole tema sõnul lubatav Eestis menetletavas rahapesu kriminaalasjas lugeda eelkuriteoks neid tegusid, milles Soome kohus on teinud õigeksmõistva otsuse, sest juhindada tuleks põhimõttest, mille järgi ei saa ühe teo eest mitu korda karistada.

Riigikohus märkis aga, et Helsingi kohtu otsuses ei käsitleta Kallasele esitatud kahtlustuse faktilisi asjaolusid seoses Eestis toimunud majanduslikult põhjendamatute ülekannete tegemisega, mille väidetavaks eesmärgiks oli varjata raha ebaseaduslikku päritolu.

Seega ei saa praeguses menetlusetapis väita, et on rikutud mitmekordse karistamise põhimõtet, selgub otsusest. Seda saab otsustada alles rahapesuasja sisulise arutamise käigus.

Lisaks leidis riigikohus, et ringkonnakohus on piisavalt põhjendanud kahtlust, et Kallas on pannud toime rahapesukuriteo. Seetõttu on ka Kallase raha arestimine riigikohtu hinnangul põhjendatud.

Oktoobris jäi Kallas lõplikult süüdi maksukuriteos, mille eest määrati talle ka tingimisi vangistus.