„Kogu nende äri on üles ehitatud sellele, et kasutatakse juhte, kes ei ole töötajad. Kui nad ei saa sama äri jätkata, siis ma kujutan ette, et globaalselt Uberi tegevus ei lõppe, kuid Eestis ja uute sarnaste äride tekkimisele on see kindlasti takistuseks,“ ütles  Eversheds Ots & Co partner ja tööõiguse valdkonna juht Rando Maisvee. Nimelt leidis Londoni töökohus kahe Uberi juhi asjas, et tegemist on töötajatega, kellel on õigus puhkusetasudele ja miinimumpalgale. Maisvee rõhutas, et küsimus, kas Uberi juht on töötajaga või mitte, on igal pool sama.

Maisvee sõnul ei ole Uberi juhtide vaidlused üks ühele võrreldavad olukorraga Eestis, sest siin ei pea Uberit kasutavad juhid võitlema õiguse eest saada miinimumpalka. Küll aga on tõenäoline, et kohtuotsuse jõustudes kirjutatakse seestpoolt ette reegleid ka Uberi siinsele tegevusele.

Kaks Uberi vastu algatatud menetlust on ka Euroopa Kohtus, kus Hispaania ja Prantsusmaa kohtud paluvad eelotsuseid küsimuses, kas tegemist on infoühiskonna teenusega või transporditeenustega. See on oluline hindamaks, kas Uberi juhil on töötaja õigused. „Tööseadusandlus lähtub tootmispõhisest keskkonnast, samas kui majanduses annavad tooni teenuseosutajad,“ ütles Maisvee. Tema sõnul ongi hiljutiste töötaja mõistet lahkavate otsuste probleem see, et kohtud kasutavad 20. sajandi lahendusi 21. sajandi oludes. 

Praegune Euroopa Liidu normistik pärineb osaliselt aastast 1975, mistõttu on Maisvee sõnul tööõiguse regulatsiooni muutmine hädavajalik. Euroopa Komisjon plaanib muutunud majanduskeskkonnaga kohanemiseks luua sotsiaalõiguste samba, millega reformitakse enam kui 70 õigusakti ja avalikul konsultatsioonil võetakse muuhulgas arvesse ka uute tehnoloogiate mõjul tekkivaid töökorralduse uusi suundumisi.

„Ma olen veendunud, et Uber ei ole töösuhe, aga kui tõesti sotsiaalõiguste samba loomise tulemusena kõik sarnased teenused allutatakse ka tööõigusele, siis kindlasti peab seal olema tavapärasest paindlikum võimalus kokkuleppeid sõlmida,“ leidis Maisvee.