SEB ökonomist: valida on kas EL või euro

Keskenduda eelkõige euro päästmisele oleks tema arvates vale – see tooks Euroopa Liidu kodanikelt üksnes veelgi suurema negatiivse reaktsiooni, mis oleks uueks ebastabiilsuse allikak.

Ütlesite euro kohta, et EL on teelahkmel – kas valime tugevama liidu või euro.

Minu lähtekoht on see, et euro käibelevõtt oli ennatlik. Me liigume sinna poole, et kunagi tulevikus tuleks ehk üle minna ühisele rahale, kuid see sündis liiga vara. Euro käibeletuleku järel on tasakaalustamatus euroalal süvenenud. Nägime seda Lõuna-Euroopa kriisis.  Läinud aasta juunis kinnitati uus teekaart – viie presidendi raport – rahaliidu loomise lõpule viimiseks. Aastaks 2025 peaks meil selle teekaardi järgi olema poliitiline liit. Ja ELi liidrid kiitsid selle heaks ja minu meelset oli see sõge. Kui vaadata euroala inimeste vaateid, tahavad nad suuremat sõltumatust. Kui valida euro, tuleb ise otsustamist ära anda – see on poliitilise liidu definitsioon, iseseisvus väheneb.

Ma arvan, et oleme kriitilises etapis. Tuleva aasta märtsis toimub oluline Euroopa Liidu tippkohtumine, kus tähistatakse 60 aasta möödumist ELile aluse pannud Rooma lepingust.  Selleks ajaks peaks valmima Euroopa Liidu uus teekart. Kuid ma ei usu seda, sest kes seda poliitilist protsessi veaks? Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia keskenduvad siseküsimustele, ja siis on veel Brexit (Suurbritannia otsus EList lahkuda – toim.) jne.

Ma arvan, et euro vajab Euroopa Liitu, kuid EL ei vaja eurot. Ja kui liiga palju eurole keskenduda, on risk, et saad veel negatiivsema reaktsiooni euroala kodanikelt. 

Arvamusküsitlused näitavad, et inimestele euro meeldib ja kas ühisturg üldse toimiks ilma ühisrahata? Tulevad samad probleemid nagu enne eurot, kus Saksa tööstus kartis devalveerimisalti Itaalia firmade konkurentsi.

Arvan, et ühisturg saaks toimida ka ilma ühisrahata. Jah, inimestele euro meeldib, kuid pikaajalise stabiilsuse kindlustamiseks tuleb sellele luua usaldusväärne infrastruktuur. Stabiilse euro loomiseks on vaja viit ehitusplokki. On vaja valuutaliitu – üht keskpanka, üht vääringut, üht intressimäära. Teiseks on vaja pangandusliitu. See on kah mingil moel loodud. Kolmandaks on vaja majandusliitu, mille osa on eelarveliit. See eeldab ühtset maksupoliitikat, sarnaseid pensionisüsteeme, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist. Ja viies komponent on poliitiline liit, mis tähendab ühte valitsust euroala riikidele.

Mind on pigem julgustanud Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi väljaütlemised, et vajame eelkõige kriitilist miinimumi, mis tagaks rahaliidu toimimise, ja ei peaks inimesi hirmutama poliitilise liidu ja muude selliste juttudega.

Jah, samas kui vaatame, mis on lepingutes kirjas, pole euro sugugi see viimane etapp, kuhu tahetakse jõuda, nagu ehk paljud arvavad. Lepingute järgi on euro instrument poliitilise liidu loomiseks. Ma ei ole ainus, kes arvab, et euro tuli käibele liiga vara. Loodeti, et see aitab erisused ületada, kuid tegelikult jäi ehitus pooleli. Pikaajalise stabiilsuse saavutamiseks peaks aga selle ehitusega edasi minema. Aga ma möönan, et vääringuna euro inimestele meeldib.