Äripäev • 7 november 2016
Jaga lugu:

Karis: Estonian Airi raha tuulde lendamist saanuks vältida

Riigikontrolör Alar Karis.
Riigikontrolör Alar Karis.  Foto: Andres Haabu

Riigikontrolör Alar Karis andis täna riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle riigikontrolli aastaülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta, millest nähtub, et ASi Estonian Air puhul oleks valitsus saanud umbes 85 miljoni euro kaotust vältida.

Riigikontroll analüüsis valitsuse tegevust Estonian Air raha ja laenu andmisel ning leidis, et ASile Estonian Air raha andes ei olnud valitsusel kindlust selle sammu õiguspärasuses. Euroopa Komisjoni otsus tunnistada valitsuse otsused Euroopa Liidu regulatsioonidega vastuolus olevaks oleks olnud välditav, kui valitsus oleks ASile Estonian Air raha eraldamise hetkedel veendunud selle sammu kooskõlas ELi reeglitega. Seda aga ei tehtud. Raha andes ei olnud valitsusel ka vajalikke õigusanalüüse, leidis riigikontroll.

Seisukohad ilma analüüsita

Valitsus pööras riigiabi riskile piisavalt tähelepanu alles siis, kui Euroopa Komisjoni arvates määravad otsused oli valitsus juba aastaid tagasi langetanud, leidis riigikontrolör. 2010. ja 2011.–2012. aastal, kui valitsus otsustas eraldada ASile Estonian Air aktsiakapitali vastavalt 17,9 ja 30 miljonit eurot, andis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otsuse seletuskirjas hinnangu, et raha andmine on kooskõlas riigiabi reeglitega, kuid analüüsi, millele tuginedes selline seisukoht kujundati, ei koostatud. Rahandusministeerium seisukohta ei kujundanud ja mõlemad ministeeriumid kinnitasid, et Euroopa Komisjoni otsustest ei teavitatud ega komisjoniga ei konsulteeritud.

Esimesed õigusarvamused tellis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 2013. aasta alguses, kui Euroopa Komisjon oli uurimist juba alustanud.

ASi Estonian Air puudutavad otsused tehti ka enamasti kiirustades, leidis riigikontroll oma auditis. Aastatel 2010–2015 arutas valitsus ASiga Estonian Air seonduvat 25 korral ja mitte ühelgi juhul ei esitatud valitsusele materjale nii, nagu näeb ette valitsuse reglement (seitse kalendripäeva enne valitsuse istungi toimumist). Enamasti said materjalid valitsuse liikmetele kättesaadavaks istungi või kabinetinõupidamise toimumise päeval, ehkki riigikontrolli hinnangul on esitatud materjalide sisu pea kõigil juhtudel selline, mille asjaoludest pidi eelnõu esitaja olema teadlik pikemat aega kui paar päeva.

Hirm lekete ees

Valitsusele materjalide ettevalmistajad tõid materjalide n-ö viimasel hetkel kättesaadavaks tegemise põhjusena kartuse, et enne otsuse tegemist asutusesiseseks või pelgalt ministritele kasutamiseks mõeldud teave võib jõuda avalikkuse ette. Riigikontroll tõdeb, et kui valitsuses või ametkondades puudub usaldus, on valitsusel keeruline pidada mõistlikke arutelusid ja teha kaalutletud otsuseid.

Riigikontrolli hinnangul oleks valitsusel olnud teistsuguse otsustuspraktika korral võimalus vältida Euroopa Komisjoni riigiabimenetlust, negatiivset otsust, äriühingu pankrotti ja sellega koos ca 85 miljoni euro kaotamist.

Nii nagu kasutades riigi kinnisvara, peab ka riigi äriühingute osalusi valitsedes pidama riik kinni põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju. Riigi äriühingust dividende võttes peab omanik vaatama, et omanikutulu võetakse mahus, mis ei kahjusta äriühingu majandustegevust.

Äriühingule kapitali juurde andes peab aga omanik ehk riik tegema seda usus, et antud raha ei kaotata, vaid selle pealt teenitakse tulu. Sarnaselt riigivaraseadusega on ka riigireformi tegevuskavas märgitud, et riigi äriühingu ülesanne on teenida tulu.

Lisaks majanduslikele kaalutlustele peab riik eriti oma äriühingutele kapitali andes hoolikalt analüüsima, kas raha andmine on kooskõlas Euroopa Liidu ühisturu reeglitega ehk Eestile otse kohalduvate riigiabi reeglitega. Kui Euroopa Komisjon leiab, et äriühing on raha saanud vastuolus reeglitega, peab äriühing riigile raha tagastama ning see võib tähendada äriühingu pankrotti.

ASi Estonian Air puhul see risk realiseeruski – novembris 2015 tunnistas Euroopa Komisjon lennuettevõttesse süstitud 84,9 miljonit eurot riigiabiks, mis tõi kaasa ASi Estonian Air tegevuse lõpetamise.

Allikas: riigikontrolli audit

ASiga Estonian Air toimunu on riigi äriühinguid puudutav näide selle kohta, kuidas valitsus aastate jooksul eiras ASile Estonian Air raha ja laene andes riigivaraseaduse põhimõtteid. See viis kümnete miljonite eurode kaotuseni. Riik jätkas äriühingule raha andmist ka siis, kui rahandusministeerium oli juba varasemad laenud maha kandnud ja nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kui ka rahandusministeeriumi arvamus oli, et äriühingu päästmine on ebatõenäoline.

Riigikogu, valitsus, riigiametnikud ja kõik, kes riigi varaga toiminguid teevad ja otsuseid langetavad, peavad pidama kinni kehtivate õigusaktide põhimõtetest. Kui õigusaktid ei võimalda mõistlike otsuste tegemist, tuleb neid muuta, mitte ignoreerida, resümeerib riigikontroll.

Kas sihtasutus on riigi ülesannete täitmiseks sobivaim vorm?

Nii nagu pole selge, kas riigi kinnisvara tsentraliseeritud korraldus riigi äriühingu ehk Riigi Kinnisvara ASi kaudu on riigile kõige otstarbekam tee, kasutab riik oma ülesannete täitmiseks järjest sagedamini ka üht teist juriidilist vormi – sihtasutusi –, tihti analüüsimata, kas see on kõige sobilikum riigi ülesande täitmise viis.

Riigil on 2015. aasta 31. oktoobri seisuga 76 sihtasutust, millel on vara ca 1,3 miljardit eurot. Riigikontroll on auditites juhtinud korduvalt tähelepanu, et sihtasutuste loomisel ei kaaluta piisavalt tegevuse vormi alternatiive ega hinnata sihtasutuse vormi eeliseid ja puudusi. Riigi 76 sihtasutusest on tegevusvormi sobivuse analüüs tehtud 15 kohta. Näiteks teatrite, kontserdiasutuste, tervishoiuasutuste, spordikeskuste, arenduskeskuste ja kirikute puhul pole teada, kas sihtasutuse vormi kasutamine on õigustatud.

Riigikontroll on soovitanud rahandusministril koostöös justiitsministriga analüüsida, milliseid avalikke teenuseid on otstarbekas osutada sihtasutuste kaudu, ning selgitada, kas ja millises osas loodud sihtasutused neid ülesandeid täidavad. Tänavuse ülevaate koostamise ajaks vastavat analüüsi riigikontrollile teadaolevalt valminud ei ole.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt