Arutlusring Stanfordi ülikoolis: Eesti on nüüd Putini sihikul

11. november 2016, 10:00
President Barack Obama kohtus eile Valges Majas tulevase presidendi Donald Trumpiga.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161111/NEWS/161119937/AR/0/AR-161119937.jpg

Stanfordi ülikoolis peetud paneelvestlusel hoiatas politoloogiaprofessor Larry Diamond, et Ameerika Ühendriikide tulevane president Donald Trump tõenäoliselt tühistab sanktsioonid Venemaa vastu ja Eestil tuleb olla nüüd väga valvas, sest Vladimir Putin on meid sihikule võtnud.

Demokraatia, arengu ja seadusandluse keskus korraldas neljapäeval Stanfordi ülikoolis arutlusringi, milles osalesid maailma tunnustatud poliitikaeksperdid Francis Fukuyama, Larry Diamond, Bruce Cain ja Nathaniel Persily.

Suur osa Ameerikast on endiselt hämmelduses ja üritab aru saada ning lahti mõtestada, kuidas populismile rõhunud ja kõiksugu valimistavasid eiranud miljardär Donald Trump suutis võiduajamise presidendikohale võita. Ekspertidest koosnev paneel püüdis seda selgitada ning vaadata, mida Trumpi presidentuur kaasa võib tuua.

Kõige otsustavamalt võttis paneelis sõna Stanfordi ülikooli politoloogia- ja sotsioloogiaprofessor Larry Diamond. Tema sõnul ei tea me täpselt, milliseks Trumpi välispoliitika kujuneb, kuid Trump on öelnud, et hakkab hästi läbi saama riikidega, kes soovivad sama.

“Arvan, et me näeme väga dramaatilist muutust USA ja Venemaa suhetes. USA sanktsioonid Venemaale varisevad kohe kokku,” ütles Diamond. Tema hinnangul on kõige rohkem kaotada Ukrainal.

“Praegu mulle tundub, et Ukraina on kõigist maailma riikidest kõige rohkem hirmul. Neil on praegu puhas paanika. Ja näiteks Eesti ei tunne ennast eriti paremini, sest Putin on nüüd võtnud Balti riigid sihikule,” hoiatas Stanfordi professor.

Sõda Iraaniga?

Sõda Baltimaade pärast ei pruugi olla ameeriklaste ainus eesseisev sõda, sest ka olukord Lähis-Idas on pingeline. Diamondi sõnul oli Trumpi üks väheseid välispoliitilisi lubadusi, et ta rebib tükkideks Iraaniga sõlmitud tuumaleppe ja taaskehtestab sanktsioonid iraanlastele.

“Kui see tõepoolest juhtub, siis iraanlased on taas tagasi olukorras, mis viis president Obama administratsiooni iraanlastega leppe sõlmimiseni. Iraanlased hakkavad seepeale taas tuumarelva ehitama, olles võib-olla aasta või kahe kaugusel selle valmimisest, ja siis on ameeriklastel kaks valikut: me kas laseme Iraanil saada tuumajõuks või ründame neid,” tõdes Diamond.

Tema sõnul poleks sel juhul tegu väikese ennetava rünnakuga, vaid täismahus sõjaga. Seda on raske ette kujutada, sest Trump on korduvalt kritiseerinud George W. Bushi Iraagi sõja alustamise eest, lisas Diamond. Ning tagatipuks on veel Põhja-Korea, kes ekspertide sõnul on kolme kuni kuue aasta kaugusel sellest, et suudab panna tuumaseadme ballistilisele raketile, mis on võimeline tabama Californiat. Need on olukorrad, mida Diamondi sõnul Trumpi administratsioon ei saa ega tohi ära käkkida.

Trumpi tabab reaalsus

Lisaks välispoliitikale käsitlesid paneelis osalenud ka kaubanduspoliitikat, mis Trumpi juhtimisel võib märkimisväärselt muutuda. Kõik osalenud olid üksmeelel, et vabakaubanduslepe Euroopaga on surnud.

Trump on rääkinud, et NAFTA ehk Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsiooni ümberkorraldamine oleks Ameerika Ühendriikidele kasulik. Tuntud ökonomisti ja politoloogi Francis Fukuyama sõnul saab Trump tunda, kui keeruline on rahvusvahelist kaubanduslepet sõlmida.

“Kui reaalsus talle lõpuks kohale jõuab, jääb tal kaks varianti – kas loobuda enda lubadustest valijatele või viia USA WTOst ja NAFTAst välja. See tooks kaasa teiste riikide kiire reaktsiooni, mille käigus USA ettevõtted visatakse välja riikidest ja konflikt eskaleeruks väga kiiresti,” selgitas Fukuyama võimalikku stsenaariumit.

Fukuyama sõnul oleks ta juba siis õnnelik, kui Trump tõepoolest keskenduks ja pühendaks aega oma poliitilisele agendale. “Tema puhul on küsimus, kas ta hakkab Clintoni vangistamist nõudma, kas ta kaebab kohtusse teda süüdistanud naised, kas ta asub keelama ajakirjanikel tema kritiseerimise või midagi muud.”

USA minemas Poola teed?

Stanfordi juuraprofessor Nathaniel Persily rõhutas, et Trumpi valimist presidendiks tuleb vaadata laiema perspektiiviga, sest toimunud muutused ei ole omased ainult USA-le. “Valijad on kaotanud usalduse oma valitsejatesse, mis on toonud kaasa ka usalduse kaotuse paljudesse institutsioonidesse (meedia, kirik, pangad, ettevõtted), ning see juhtub ka Euroopas. See kõik loob soodsa pinnase Trumpi-sugustele poliitikutele,” ütles professor Persily.

Trumpi presidendiks valimist on palju võrreldud Suurbritannia väljaastumisega Euroopa Liidust ehk Brexitiga, kuid Larry Diamondi sõnul pole see kõige parem võrdlus, sest Brexit ei andnud kellelegi võimu.

“Arvan, et parem võrdlus juhtunuga on see, mis toimub Poolas, kus Õiguse ja Õigluse Partei on võimul. Nad on asunud viima ellu varasemast oluliselt erinevat poliitikat ning on tugevalt survestanud riigi ülemkohut, Poola kohtusüsteemi ja sõltumatuid mõttekodasid,” selgitas Diamond. Tema sõnul on Poola valitsus väga konservatiivne ja viib oma poliitikat ellu agressiivse enesekindlusega.

“Mulle tundub, et ameeriklased peavad olema valmis millekski sarnaseks. Erinevus seisneb vaid selles, et kui Trump tõepoolest selliseks juhiks osutub, siis vabariiklaste partei pole samasugune partei. Me enam ei tea täpselt, kes või mis vabariiklased on.”

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. November 2016, 10:11

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing