• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sotsiaalmaksu lae üllatav võitja

    Sotsiaalmaksu lae kehtestamisel ei võidakski kõige rohkem IT sektor, nagu senini arvatud. Enim hoiaks tööjõukuludelt kokku hoopis töötlev tööstus, kes võidaks lae kehtestamisel aastas kokku ligi 11 miljonit eurot.

    Eesti Tööandjate Keskliidu maksupoliitika töögrupi juhi, OÜ Krimelte juhatuse esimehe Jaan Puusaagi sõnul tuleb kvalifitseeritud töökäte Eestisse meelitamiseks kehtestada sotsiaalmaksu lagi. Ta juhtis tähelepanu maksuameti andmetele, mille järgi alandaks see tööandjale kõrgepalgaliselt töötajalt tasutavat maksukoormat keskmiselt 13% võrra.
    Sotsiaalmaksu lae kehtestamise üle on arutatud juba aastaid, ent see on järjepidevalt riigikogus tagasi lükatud. Poliitikud on otsust põhjendanud sellega, et lae kehtestamine puudutaks liiga väheseid ja läheb riigile liiga kalliks. Viimati hääletas riigikogu sotsiaalmaksu lae kehtestamise maha sel sügisel. Sel nädalavahetusel koos istunud sotsid, IRL ja Keskerakond, kes kavandavad uut koalitsiooni, lubasid teemat aga uuesti arutada.
    Maksuameti andmetest, millele Puusaag viitab, selgub, et kui kehtestada lagi umbes kolme keskmise palga tasemele ehk umbes 3500 euro kõrgusele, aitaks see mitmel sektoril aastas kokku hoida miljoneid eurosid. Enim hoiaks kokku töötlev tööstus. Nimelt on Eestis koguni 543 töötleva tööstuse ettevõtet, milles saab kokku üle 1600 töötaja keskmiselt palka ligi 4900 eurot. See tähendab, et ainuüksi töötlev tööstus suudaks sotsiaalmaksu lae kehtestamisel hoida aastas kokku 10,8 miljonit eurot. See on viiendik kogu maksuvõidust, mida sotsiaalmaksu lagi Eesti ettevõtetele tooks.
    Info ja side ettevõtteid, kus osa töötajaid teenib üle kolme keskmise palga, on Eestis 263. Rahaline võit sektori jaoks oleks 9,5 miljonit eurot aastas. Info ja side sektorist ei jää kaugele maha hulgi- ja jaekaubandus ning finants- ja kindlustustegevus. Mõlemad sektorid saaks aastas kokku hoida üle kaheksa miljoni euro.
    Abiks ka vaesematele
    Ühe suurima tööjõumaksude maksja, töötleva tööstuse ettevõtte Viljandi Aken ja Uks ASi juhatuse liikme Rain Hüva sõnul oleks sotisaalmaksu lae kehtestamisest palju kasu. „Kõrgepalgaliste spetsialistide palkamiseks on vaja teha soodustusi, sest nad mõjutavad oma tegevusega paljude madalamapalgaliste töötajate tegevust. Nad on kui vedurid, mis veavad endaga vaguneid kaasa,“ rääkis Hüva. Peale selle toovad välisriikide spetsialistid Eesti riigile lisatulu.
    Seda, et sotsiaalmaksu lae kehtestamine just töötleva tööstuse jaoks kena võit oleks, peab Hüva üpris üllatavaks, kuna pole ise sellele mõelnudki ja varem on kõrgepalgalisi töökohti seostatud ikka mõne muu sektoriga. Ettevõttes Viljandi Aken ja Uks aitaks sotsiaalmaksu lagi Hüva sõnul kindlasti kaasa tippspetsialistide palgakulu vähendamisele. Samuti usub ta, et see aitaks luua Eestisse rohkem kõrgelt tasustatud töökohti. „Globaalselt on ju konkurents konkreetse töö tegemiseks vajamineva kulu kaudu. Kui Eestis on võrreldava töö tegemiseks vajaminev palga kogukulu väiksem, siis see on juba eelis,“ märkis ta.
    Spetsialiste tasub kuulata
    Hüva ootab, et uus koalitsioon aitaks vähendada tööjõumakse. „Ettevõtluse turgutamiseks ühte ja ainust võluvitsa ei ole,“ nentis ta ja lisas, et üldises plaanis peaksid otsustajad kuulama rohkem spetsialiste ning mitte kartma otsuseid, mille tagasimakse aeg ületab valimistsüklit.
    „Konkreetselt flirdiks näiteks Indrek Neivelti mõttega kehtestada kõrgem miinimumpalk. Mitte just tuhat eurot, aga miks mitte alustada viiesajaga,“ ütles Hüva. Tema sõnul sunniks see madala lisaväärtusega töötegijat kas ümber kvalifitseeruma või vabastab tööjõu kõrgema lisandväärtusega tegevuste jaoks.
    Tänases tööjõuturu olukorras oleks see Hüva hinnangul üle viiesaja euro maksvatel töökohtadel tööjõu pakkumisel värskendav süst. Kindlasti tuleb tema sõnul lühiajaliselt tegemist ümberõppega või üleminekuaja lisarahastamisega, sest säästudeta inimesel on raske töö vahetuse perioodil palgata olla, aga see on kõik ühekordne investeering.
    Uuele koalitsioonile, kes hakkab arutama ka sotsiaalmaksu lae kehtestamist, soovitab Hüva usaldada rohkem teadlasi ja spetsialiste ning otsida rohkem sisulist majanduslikku kasu, mitte poliitilist kasu.

    Sotsiaalmaksu lae mõju

    Kõrgkvalifitseeritud/kõrgepalgaliste töökohtade ja majanduse struktuurse muutumise soosimiseks.

    Mõjutab 12 000 palgasaajat ja 3150 tööandjat.

    Alandaks tööandja maksukoormust kallima tööjõu puhul keskmiselt 13 protsendipunkti (42%-lt-29%-le).

    Looks õigusselguse töösuhtes.

    Allikas: Jaan Puusaag

    Teisi makse ärgu puutugu
    Samuti ühe suurima töötleva tööstuse tööjõumakse tasuva ettevõtte VKG Oil juhatuse esimeest Ahti Asmanni ei üllata, et suurimaks võitjaks sotsiaalmaksu lae kehtestamisel oleks just töötlev tööstus. „Just need ettevõtted kannavad võtmerolli riigi SKP kujundamisel,“ ütles ta. Tema sõnul on tööstusettevõtted investeeringutega oma tootmist pidevalt efektiivsemaks teinud ja tehnoloogiliselt keerukate lahenduste juhtimiseks on suurenenud ka vajadus kõrgema kvalifikatsiooniga kallima tööjõu järele.
    Siiski nendib Asmann, et muu maksukoormuse taustal võib sotsiaalmaksu lae mõju jääda suurtele tööstusettevõtetele esialgu piiratuks. Kui sotsiaalmaksu lae finantseerimiseks ei tõsteta teisi makse, siis suhtub Asmann sellesse ideesse igati positiivselt. VKG maksis näiteks eelmisel aastal kokku umbes 35 miljonit eurot erinevaid makse, millest sotsiaalmaks moodustas 11 miljonit eurot. „Senise praktika kohaselt on erinevate valitsuskoalitsioonide lubadused tavaliselt tähendanud järske tõuse,“ ütles Asmann.
    Mõju kaheldav
    Tööstusettevõtte Wendre ASi juhatuse esimehe Vahur Roosaare sõnul nende ettevõttele sotsiaalmaksu lae kehtestamisest kasu poleks. „Meie töötajate hulk, kes kehtestatavale kriteeriumile vastaks, ei ole suur,“ ütles ta. Küll aga leiab ta, et ettevõtlusele tervikuna oleks laest kindlasti kasu ja aitaks motiveerida kõrgepalgaliste töökohtade lisandumist.
    „See, et töötlev tööstus on sotsiaalmaksu laest suurim võita on päris üllatav ja tore, kui see tõepoolest niimoodi ka on. Kaldun siiski arvama, et töötajate hulk tööstussektoris, kes teenivad rohkem kui kolmekordset Eesti keskmist palka, ei saa olla väga suur,“ ütles ta. Roosaarele tundub lae kehtestamine kasulik pikemas perspektiivis, kuna kõrgepalgaliste inimestega seonduvate kulude kasvu piiramine parandab ettevõtete konkurentsivõimet.
    Ta lisas, et tööjõumaksude piiramine saab olla siiski vaid üks osa ettevõtluse turgutamise meetmetest. Kindlasti tuleks uuel koalitsioonil tema sõnul lae kehtestamise teemat laual hoida ja ka teostada. „Samas on riigil vaja sotsiaalkohustuste täitmiseks vahendeid leida ning see on juba omaette teema,“ lisas ta.
    Maksulagi kergitaks juhtide palka
    ABB Balti riikide finantsjuhi Signe Nurmsi sõnul leitakse nende kogemuse põhjal lisandväärtust pakkuvaid töötajaid Eestisse Soomest, Rootsist ja mujalt Euroopa Liidust. „Juhul, kui kohaldub sotsiaalkindlustussüsteem ning sotsiaalmaks jääb tulijate koduriiki, siis mõju puudub,“ ütles ta.
    ABB-l aitaks sotsiaalmaksu lagi Nurmsi sõnul vähendada juhtide töötasude kulusid või siis maksta suuremaid tasusid. „Samas ei jääks nad palkamata ka sotsiaalmaksu laeta ja järeleandmisi nõudmiste suhtes me samuti ei tee,“ ütles ta. Samas ei mõjutaks sotsiaalmaksu lagi näiteks arendusosakondade inseneride töötasusid, küll aga võib efekti oodata mõne muu valdkonna tippspetsialistide palkades.
    Nurmsi hinnangul tuleks sobiv sotsiaalmaksu lagi või muud maksusoodustused suunata rohkem lisandväärtust loovatele valdkondadele, mida riik oluliseks peab: näiteks IT-arendus ning arendus- ja teadustegevus.
    Ta lisas, et naabrite kogemused näitavad, et sotsiaalmaksu lagi pole eriti kõrgepalgalisi töökohti juurde loonud. Lae tühistamise asemel on naabrid kehtestanud solidaarsusmaksu või astmelise tulumaksu. "Meie praegune süsteem on lihtne ja arusaadav," leiab Nurmsi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Peep Siitam: palvetamine ja filosofeerimine talutavat elektri hinda ei too
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
USA ametivõimud hakkasid uurima Alibaba pilveäri
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
Raadiohommikus: Eesti IT-ettevõtete edulood Lähis-Idas ja spaaäri tulevikust kõrgete energiahindade juures
Dubai Expol käib Eesti IKT-sektori ettevõtete jaoks aktiivne töö ja ärisidemete sõlmimine. Cybernetica äriarenduse konsultant Kevin Tammearu räägib raadiohommikus sellest, kuidas õnnestus tal allkirjastada koostööleping Paapua Uus-Guinea valitsusega. Nortali Lähis-Ida ja Aafrika regiooni juht Marek Helm jagab kogemusi piirkonnas äri ajamisest ja ITLi juht Doris Põld selgitab, milliseid ärivõimalusi näevad Eesti IKT-ettevõtted Pärsia lahe regioonis.
Dubai Expol käib Eesti IKT-sektori ettevõtete jaoks aktiivne töö ja ärisidemete sõlmimine. Cybernetica äriarenduse konsultant Kevin Tammearu räägib raadiohommikus sellest, kuidas õnnestus tal allkirjastada koostööleping Paapua Uus-Guinea valitsusega. Nortali Lähis-Ida ja Aafrika regiooni juht Marek Helm jagab kogemusi piirkonnas äri ajamisest ja ITLi juht Doris Põld selgitab, milliseid ärivõimalusi näevad Eesti IKT-ettevõtted Pärsia lahe regioonis.
Valitsuses köeb kriis elektritoetuste pärast Keskerakond: vaja on lisaeelarvet
Kaks päeva kestnud läbirääkimised koalitsiooninõukogus ei ole Reformierakonda ja Keskerakonda suutnud kokkuleppeni viia, peaminister lubas esineda poliitilise avaldusega ning Keskerakonna juht Jüri Ratas ähvardas, et ajaaken hakkab vaikselt sulguma.
Kaks päeva kestnud läbirääkimised koalitsiooninõukogus ei ole Reformierakonda ja Keskerakonda suutnud kokkuleppeni viia, peaminister lubas esineda poliitilise avaldusega ning Keskerakonna juht Jüri Ratas ähvardas, et ajaaken hakkab vaikselt sulguma.