Valitsus muudab kutsehariduse kohustuslikuks

IRL, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond arutasid täna haridus- ja teadus- ning noortepoliitikat ja kultuuri, spordi ja integratsiooni valdkonda. Ühiselt otsustati, et tõstetakse õpetajate palga alammäära, nii et see oleks riigi keskmise palga tasemel, ja õpetajate keskmine palk oleks 120 protsenti riigi keskmisest. Keskerakonna esimees Jüri Ratas märkis, et palgatõus on vaja kehtestada veel selle koalitsiooni ajal ehk hiljemalt 2019. aastaks. Samuti otsustasid erakonnad­ tõsta koolilõuna rahastamist ühele eurole õpilase eest, mis on umbes 30% rohkem kui enne.

Lisaks otsustati tõsta kohustusliku haridusnormi. Kui seni on kohustuslik põhikooli tase ehk 9. klassi haridust, siis valitsus kavatseb muuta kohustuslikuks vähemalt kutsehariduse saamise. SDE esimees Jevgeni Ossinovski selgitas, et praegu on Eestis probleeme just kvalifitseeritud tööjõuga ja 9. klassi haridusega töötajad pole enam piisava kvalifikatsiooniga.

Erakonnad otsustasid ka investeerida rohkem eesti keele õppesse. Ossinovski märkis, et valitsused on varemgi keeleõppesse raha matnud, kuid tihti on tulemused kehvaks jäänud. Seetõttu otsustati muuta keeleõppe meetodit. Ossinovski sõnul on vaja keskenduda keeleõppes rohkem praktilisele poolele ja suhtlusele. Kuidas see täpselt välja nägema hakkab, veel arutatakse.

IRL esimees Margus Tsahkna lisas, et nad ei taha visata õhku loosungeid stiilis, et eesti keele õpe on nüüdsest tasuta. „Eesmärk on see, et need, kes tahavad, saavad ka reaalselt keelt õppida ja et neil oleks ka peale kursusi keel päriselt suus,“ ütles ta. Lisaks sellele on tema sõnul märgilise tähendusega erakondade otsus, et Eesti Keele Intsituuti ei kaotata ära ega liideta ka ühegi ülikooliga. Küll aga püütakse arendada Eesti Keele Instituudi taset.

Erakonnad arutasid täna ka kodakondsuse teemat, kuid selles pole veel kokkulepetele jõutud ja arutlusi jätkatakse täna õhtul. „Tuleb huvitav öö,“ ütles Tsahkna selle peale. Küll on aga tema sõnul selge, et Eesti on kahaneva rahvastikuga riik ja kodanikke on vaja, kuid keele ja kodakondsuse põhimõtteid ei muudeta. „Neid, kes tunnevad end eestlastena, võiks olla võimalikult palju,“ ütles ta.