Metallipettused pühitakse ajaloo prügikasti

Metallipettused pühitakse ajaloo prügikasti  Foto: Raul Mee / Äripäev
Urmo Andressoo • 16 november 2016
Jaga lugu:

Miljoneid eurosid kaotatud maksuraha ning solgitud metalliturg ajendas riigikogu vastu võtma seadusemuudatust, mille järgi lõpeb järgmise aasta algusest metallisektoris levinud käibemaksupettuste trall.

Tänavu märtsis pidas maksu- ja tolliameti uurimisosakond kinni neli meest, kellele esitati käibemaksupettuse korraldamise kahtlustus. Kahtlustuse järgi jätsid teistest riikidest metalli kokku ostnud meeste vari- ja puhverfirmad vahemikus 2014 juuni kuni 2015 jaanuar riigile tasumata 850 000 eurot käibemaksu.

Kuid esitatud kahtlustus on pelgalt jäämäe tipp. Ainuüksi möödunud aastal kandis riik maksu- ja tolliameti andmetel saamata jäänud käibemaksult 7,2 miljonit eurot kahju. Skeem, kuidas metalliga äritsetakse, on lihtne – kasutatakse nö puhverettevõtteid, millel reaalne majandustegevus puudub ning mis toimivad tehinguahelates vaid vahelülidena.

Eestis tegutsev metallifirma kasutas 2014. aasta jaanuari ja veebruarikuus puhverettevõtteid, et jätta Läti tehasest ostetavalt kaubalt käibemaks tasumata. Metallifirma sai seetõttu müüa tooteid konkurentidest odavama hinnaga. Skeemis kasutati korraga üht või kaht puhverettevõtet, kes küll deklareerisid MTA-le käibemaksu, kuid jätsid selle tasumata. Kokku soetati skeemi abil kaupa pea 524 tonni.

Tehinguahelas osales kuus ettevõtet – neli Eestist, üks Soomest ning üks Lätist. Kuus liikus ca 1300 tonni armatuuri ja lehtmetalli Lätis tegutsevalt vahendajalt otse Eestis tegutseva ettevõtte „klientideni“. Nö kliendid olid reaalselt metalli ostu-müügi-töötlemisega tegelevad firmad ja skeemist kasusaajad, kuna tehinguahelas jäeti käibedeklaratsioonid esitamata ning käibemaks tasumata. Nii saidki puhverfirmade abil tegutsevad ettevõtted kaupa käibemaksu võrra soodsamalt ja seega ebaausa konkurentsieelise.

Allikas: Maksuamet

Puhverettevõtete osakaal metallisektoris on väga suur, mööndakse rahandusministeeriumi koostatud seadusemuudatuse seletuskirjas. Maksuameti andmeil ostis tänavuse kevade seisuga puhverfirmadelt metallo 70 ettevõtet ehk ligi viiendik kogu metallisektorist.

Ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevdirektor Enno Rebane tõdes, et metallisektori käibemaksupettused on suureks probleemiks ning et petumetalli kandepind on lai. „Midagi pole teha – hind on tähtis. Tegu pole ainult metallisektori probleemiga, see on ka mujal nõnda. Kui kaks asja on kvaliteedilt võrdsed, siis ikka eelistatakse 20% odavamat,“ möönis ta.

Peamiselt ehitusel ja masinatööstuses kasutatavad metalltooted. Näiteks ehitusarmatuur, lehtmetall (nii kerades kui lehtedena), vee- ja gaasitorud, nelikanttorud, talad. Just neid tooteid müüakse enim läbi puhverfirmade. Loetelu pandi kokku koostöös ettevõtjatega.

Seaduse kallale viimse õlekõrrena

Kuna petised kirjutavad käibemaksu korstnasse, saavad nad turul oma kaupa müüa konkurentidest hulga odavamalt. Pöördmaksustamise sisseviimine peaks rahandusministeeriumi sõnul pettusekraanid kinni keerama – eksperthinnangu järgi väheneb nii käibemaksupettus 70% ning riik saab järgmisel aastal viie miljoni euro võrra rikkamaks.

„Ühegi meetmega ei saa maksupettust täielikult likvideerida,“ selgitas rahandusministeeriumi pressiesindaja Maria Murakas, miks prognoositakse pettuste 70% vähenemist. Mingit teistsugust skeemi, kuidas metalliga äritsedes maksudest kõrvale hiilida, ministeerium Muraka sõnul praegu ei näe.

Seadusemuudatus ei ole esimene katse pettuseid välja juurida. Metallisektor on maksuameti luubi all juba mõnda aega ning lahendust on proovitud leida mitut moodi. Suurendatud on kontrolli valdkonna ettevõtete üle, kustutatud puhverfirmasid (möödunud aastal 52 – toim), spetsiaalselt koolitatud revidente ning nõustatud metallifirmasid, kuidas tunda ära ebaausat tarnijat. Tehtu pole aga soovitud tulemust toonud.

Nimelt lõpetavad sihikule sattunud puhverettevõtted tegevuse, kui MTA proovib nendega ühendust saada. Kustutatud ettevõtete asemel registreeritakse lihtsalt uued. Samuti ei märgita algselt tegevusalaks metalltoodete müümist. Ühtlasi mööndakse, et on keeruline tõestada, kas kauba ostja teadis, et osaleb maksupettuses.

Rahandusministeerium nendib, et pöördmaksustamise kehtestamisega kaasneb oht, et pettus vahetab sektorit. Nii nagu juhtus viie aasta eest, kui hakati pöördmaksustama metallijäätmeid – petturid leidsid uue tee rikkuseni, hakates sahkerdama ehte- ehk nn romukullaga. Uue võimaliku mänguväljana näeb rahandusministeerium aga ehitussektorit, kus juba praegu käivad ministeeriumi sõnutsi suuremahulised käibemaksupettused. Julgustav on aga tõsiasi, et maksuameti andmetel pole metallipetiste kogukond varem teistes valdkondades opereerimisega nö silma paistnud.

AS Favori juht Mart Proosi arvates metalli hind uuel aastal oluliselt ei muutu.
AS Favori juht Mart Proosi arvates metalli hind uuel aastal oluliselt ei muutu.  Foto: Raul Mee / Äripäev

Ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevdirektori Enno Rebase sõnul peaks Eestis kehtestama riikliku juhisesüsteemi, kuidas metalltoodete kvaliteeti ja tehnilisi omadusi hinnata. „Igal metalltootel on erinevad omadused. Liigne on eeldada, et kõigi nende osas peab seisukoha võtma ja pead murdma projekteerija, tellija ja ehitaja,“ sõnas Rebane, kelle sõnul jääb praeguse süsteemi järgi lahenduse leidmine peamiselt projekteerija ülesandeks. Kui aga projekteerija sellega hakkama ei saa või tellija ei osta täisprojekti, jäävad Rebase sõnul otsad lahtiseks ja tekib olukord, kus materjali või toote valiku üle peab otsuse langetama keegi kolmas, kelle võivad omad huvid mängus olla.

„Meie (Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit – toim) teeme juhendeid, Betooniühing teeb väga kõrgelt kiidetud juhendeid, kuid oleme omades sektorites,“ selgitas Rebane, kelle sõnul oleks riigi- ja valdkonnaülesest süsteemist, kus info on kokku seotud ja kergesti ligipääsetav, palju kasu. Tema sõnul võiks projekt sündida riigi ja TTÜ koostöös.

Probleemi tajutakse erinevalt

Kane Metalli juhatuse esimehe Ervin Luige sõnul tal seadusemuudatuse vastu sisuliselt midagi ei ole. „Kõige rohkem teenib ikka riik, ettevõtjad teenivad käibemaksult mikroskoopiliselt,“ möönis ta.

Küsimusele, kuivõrd levinud on käibemaksupettused metalliäris, vastas Luik, et teatud gruppides on seda tajuda küll.

Tootjate seisukohast on Luige sõnul oluline see, et seadusandja piiraks nö ühe-tehingu-ettevõtete olemasolu. „Vahetatakse aasta-pooleteise tagant kesta ja makse ei maksta. Ühesõnaga viiakse tootehinnad alla,“ kirjeldas ta.

Luige sõnul metallihind tulevikus tõuseb. Osati mõjutab seda vastu võetud seadusemuudatus, kuid hoopis rohkem kaalu asetab Luik võimalusele, et Venemaa metallieksport hakkab täienevate sanktsioonide tõttu vähenema. Euroopas on Luige sõnul juba praegu kõrgemad hinnad ning pidevalt suureneb nõudlus.

AS Favori juhatuse esimehe Mart Proosi sõnul pole nemad probleemi tunnetanud. Ta lisas, et on käibemaksupettuste kohta paari aasta eest teistelt ettevõtetelt kuulnud, kuid seda, et murel oleks laiem kõlapind, pole ta täheldanud. Proosi sõnul pärineb suur osa AS Favori imporditavast terasest Aasiast, osati ka Euroopast ja Skandinaaviast ning tema sõnul pole mured nende tarneahelaid kimbutanud.

Seadusandjale tal metallisektoris asjade paremini jooksma saamiseks konkreetseid soovitusi anda ei olnud. „Ei tule midagi sellist ette, mis otseselt meid (Favorit – toim) mõjutaks või takistaks,“ selgitas ta.

Seda, milline mõju võiks seadusemuudatusel metalli hinnale olla, Proos ennustada ei soovinud. „Läheks väga spekulatsiooniks. Vaatamata sellele, et olen metallisektoris 25 aastat tegutsenud, ei oska ma sellele küsimusele vastata – ma ei tea probleemi ulatust,“ möönis ta, lisades, et kui üldse mõjutab, siis vähesel määral. „Kuid see on pelgalt arvamus, mitte kindel veendumus,“ lisas ta lõpetuseks.

Enno Rebane on uue seaduse suhtes positiivselt meelestatud. „Sisuliselt muutub nüüd puhverettevõtete tegemine mõttetuks,“ sõnas ta, mööndes, et võib-olla mõeldakse seaduse jõustumisel mingi uus skeem välja. Rebase sõnul on ehitusetevõtjad tervikuna arutanud seda, et tegelikult võiks terve ehitussektor pööratud käibemaksu põhimõttel töötada. „Siis jääks ka igasugused muud puhverdamised ära,“ arvas ta.

Rebane tõdes, et pettuse kolimise oht on olemas. „Selle, kas inimesed pettuste võimaluse kadudes kohe ausateks hakkavad, võib küsimärgi alla seada,“ arvas ta. Kuid turu korrastamine on Rebase sõnul vajalik. „Probleemid tuleb ära lahendada ja kui on kartus, et see võib mujale kanduda, tuleks seda teades ka edasi tegutseda,“ sõnas ta, pakkudes välja kogu ehitussektoris pöördmaksustamise kehtestamist.

Suurt metallihinna tõusu seadus endaga Rebase hinnangul kaasa ei too. Konkurents olevat selleks piisavalt karm.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt