Eesti suurimat haiglat juhib endine kapokas

SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglat (PERH) juhtima hakkav Agris Peedu  Foto: Raul Mee
Heli Lehtsaar-Karma • 19. november 2016 • 6 min
Jaga lugu:

Novembrist Eesti suurimat aktiivraviasutust, SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglat (PERH) juhtima hakkav Agris Peedu kavatseb lisaks ravi rahastamise ja meditsiinitöötajate palga teemadele tähelepanu pöörata ka juhtide järelkasvu tagamisele, kirjutas ajaleht Meditsiiniuudised.

Värvika karjääriga Peedu on töötanud nii kaitsepolitseiametis, maksuametis kui rahandusministeeriumis. Viimased neli aastat rööbiti ka PERHi nõukogu liige olnud Agris Peedu kinnitas, et suvel lahkuma pidanud PERHi eelmine juht Tõnis Allik tegi head tööd ja PERH on hästi juhitud haigla. “Minul on väga hea meel minna tugevasse üksusesse tööle,” kirjeldas Agris Peedu.

Visioon, mille ta suvel PERHi nõukogule juhatuse esimeheks kandideerides esitas ja mille nõukogu heaks kiitis, sisaldab haigla arengu seisukohast olulisi teemasid. “Tegeleda tuleb nii ravi rahastamise kui ka meditsiinitöötajate palgateemaga. Samuti tuleb otsuseid vastu võtta kinnisvara asjus – PERH peab oma laenukoormust suurendama, kui soovib investeeringuid teha, olgu siis uude psühhiaatriakliinikusse või verekeskusesse,” kinnitas Peedu.

Üks võimalus lisavahendeid saada on rahvusvahelistelt pankadelt, kui projektid on põhjendatud ja regionaalhaigla rahavoog piisav.

Sünniaeg: 10. juuni 1981

Alates 2009 Tartu Ülikool, õigusteaduskond, doktorantuur

2005–2008 Tartu Ülikool, õigusteaduskond, magister iuris’e teaduskraad

2001–2005 Tartu Ülikool, õigusteaduskond, baccalaureus artium’i kraad õigusteaduse erialal

2000–2001 Tartu Ülikool, filosoofia teaduskond, filosoofia eriala (üks aasta)

1999–2000 Eesti Põllumajandusülikool, majandus- ja sotsiaalteaduskond, ettevõtluse ja ökonoomika eriala (üks aasta)

Eesmärgid mitmes valdkonnas

Ühtlasi tuleb uue juhi sõnul aktiivselt edasi tegeleda haiglate võrgustumisega. “Praegu on Rapla ja Läänemaa haiglad (need haiglad on PERHiga võrgustunud - toim), aga sellega tuleb edasi minna, sest senine kogemus näitab, et võrgustumine on efektiivne,” mainis Peedu.

Nõukogus arutati ka juhtimisteemadel ja leiti, et juhtide järelkasvuga tuleb PERHis tegeleda. Samuti on oluline patsientide rahulolu. “Iseenesest näitavad rahuloluküsitlused, et patsiendid on regionaalhaiglaga rahul. Aga kas saab veel paremini?” selgitas Peedu. Samuti on tema sõnul vaja arutada, kuidas teha ülikoolidega, eelkõige TÜ arstiteaduskonnaga, paremat koostööd. Ka hindab ta oluliseks regionaalhaigla panust poliitikakujundamisse ehk suhtlust haigekassa ja sotsiaalministeeriumiga.

Kas vastse juhi meelest tuleb ka PERHi sisekontrollisüsteemis muudatusi teha? Pärast väikest mõttepausi nentis Peedu, et tuleb küll. “Nõukogu on selle teemaga aktiivselt tegelenud seoses hiljutiste sündmustega. Palju on tehtud, aga ma ei välista, et tuleb veel midagi teha administratsioonis sisekontrolli efektiivistamiseks ja seejärel saame minna ka meditsiini poolele,” leidis uus juht.

Tema sõnul peaks arutama ka omaniku ootuste teemat ning mitte ainult PERHi puhul, vaid laiemalt. “Kui räägime osaluspoliitikast, siis on välja toodud, et kõikidel riigi äriühingutel peaks olema omaniku ootuste paber, aga kas ka riigi ainuasutatud haiglatel peaks olema niiöelda asutajapoolne nägemus, mida ja millal haiglalt oodatakse?” leiab Peedu, et siin peaks tekkima sotsiaalministeeriumiga dialoog. Just need on teemad, kus PERH saab Peedu hinnangul tervishoiukorraldusse panustada.

Uus PERHi juht kinnitas, et tahab tööle asudes kõigepealt kolleegidega neil teemadel vestelda, kuulda nende mõtteid ja seda, kuidas need tema omadega kokku lähevad. Koostöö ja meeskonnatöö on talle väga olulised märksõnad.

Agris Peedu tööpostil
Agris Peedu tööpostil  Foto: Raul Mee

November 2016 PERHi juhatuse esimees

Aprill 2013–oktoober 2016 rahandusministeerium, halduspoliitika asekantsler

Detsember 2011–märts 2013 rahandusministeerium, halduspoliitika asekantsleri ülesannetes

Veebruar 2010–märts 2013 rahandusministeerium, riigihangete ja riigiabi osakond, osakonnajuhataja

August 2009–veebruar 2010 rahandusministeerium, tugiteenuste tsentraliseerimise projekt, juhtkonna koosseisuväline jurist

2005–2009 maksu- ja tolliamet, juriidiline osakond, peajurist (vaidemenetlus ja kohtumenetlus haldus- ja kriminaalasjades)

Juuli 2004–veebruar 2005 kaitsepolitseiamet, nooremassistent

Töötajate eest tuleb seista

Kuidas aga on inimeste kiitmisega? Just positiivse tunnustuse nappust märgivad nii avaliku kui ka erasektori töötajad sageli rahuloluküsitlustes probleemina. “Seda (kiitmist - toim) on minu puhul omakorda kiidetud. Mu praegune ülemus, (intervjuu toimus oktoobri keskel - toim), rahandusministeeriumi kantsler, on mind selles asjas eeskujuks toonud,” muheles Peedu. Tema sõnul on tunnustusel väga tähtis roll selles, kuidas panna inimesi end meeskonnana tunnetama ja hästi tööd tegema.

“Kõik töötajad – hooldajad, meditsiiniõed, arstid, administratsioon - peavad tunnetama, et on osa PERHist ja igaühe tegevus mõjutab seda, kuidas patsiendid, teised haiglad, poliitikud, sotsiaalministeerium ja laiem avalikkus PERHi tunnetab. Juht saabki seda mõjutada just niimoodi, et kiidab, kui on väga head tööd tehtud,” selgitas Peedu. Kiituse eest aga poest leiba ei osta ning üks PERHi vastse juhi rollidest on ka meditsiinitöötajate palgatõusu eest seismine. Haigekassa on lubanud meedikutele viieprotsendilist palgatõusu, meedikud aga tahaksid kaks korda rohkem.

Peedu möönis, et kui noor arst tööle hakkab, peab tema palk olema kohe piisavalt motiveeriv, et ta ei peaks Soomes arstina leiba teenima või ravimitööstusesse minema. “Ma ei tahaks protsentidesse minna, kuid ütlen, et enda palga ja oma seisukohtade eest tuleb seista,” jättis Agris Peedu konkreetsetest numbritest rääkimata, kuid lisas, et tuleb endale aru anda, et haigekassa võimekusel on piirid.

Tervishoidu tuleb tema sõnul natuke raha juurde sellest, et järgmistel aastatel paraneb prognoosi kohaselt sotsiaalmaksu laekumine.

Samuti tuleb meditsiinis pidevalt turule uusi ravimeid, ravimetoodikaid, tehnoloogiaid ehk kogu aeg toimub innovatsioon. “See tähendab, et me peame vaatama sügavamalt sisse meditsiiniasutuste töökorraldusse,” selgitas Peedu ning tõi võrdluseks riigisektori, kus on viimastel aastatel seoses finantsarvestuse efektiivistamisega ära kaotatud 30% raamatupidajate ametikohtadest. “Oleme protsesse standardiseerinud, üle läinud ühisele majandustarkvarale ja see tähendab, et saame teatud ametikohtade arvu vähendada. Paralleelset peame aga kasvatama IT-spetsialistide arvu. Kõik see tuleb üle vaadata ka meditsiinivaldkonnas: võib-olla on sealsed arengud toonud kaasa vajaduse vähendada teatud spetsialiste, aga teiste arvu tõsta,” arutles Agris Peedu muudatuste vajalikkuse üle.

Kuid kindlasti ei aita tema sõnul meditsiinivaldkonna rahavajaduse rahuldamiseks ainult sisemistest muudatustest ja sotsiaalmaksu laekumise oodatavast kasvust. Peedu meelest on oluline suurest rahavajadusest rääkides täpselt välja selgitada, kui suurtest summadest me pikas perspektiivis räägime. “Neid küsimusi on väga vähe tõstatatud ja vastuseid on veel vähem,” nentis Agris Peedu.

Ettepanek, millest oli raske keelduda

Kui Agris Peedu pidi tänavu suvel PERHi nõukogu liikmena arutama suurhaigla juhatuse esimehe Tõnis Alliku ümber lahvatanud skandaali, ei olnud tal mõtteski, et varsti seisab ta uuesti PERHi nõukogu ees ning juba hoopis teistsuguses rollis.

“Kui jõudsime Tõnis Allikuga kokkuleppele, et PERHile on kõige parem, kui ta esitab lahkumisavalduse, siis oli minu järgmine mõte, et varsti istun taas siin laua taga ja valin PERHile uut juhatuse esimeest. Mul ei olnud mingit plaani ise kandideerida,” meenutas Peedu tänavusuviseid sündmusi. Siis aga võtsid temaga ühendust paar PERHi meditsiinitöötajat, kes tegid ettepaneku juhatuse esimeheks kandideerida. “Tänasin neid tunnustuse eest, et mind on tähele pandud ja lubasin mõelda. Edaspidi rääkisin nendega veel kord asjad läbi, samuti oma lähedastega ning siis hakkas mõte idanema, et võiksin kandideerida,” rääkis ta karjäärimuudatusele eelnenud mõtetest.

15 kandidaadi seast nõukogu konsensusliku otsusega PERHi juhatuse esimeheks valitud 35aastane Agris Peedu on hariduselt jurist ning lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.

Kas tema arvates peaks organisatsiooni juht olema ühtlasi ka valdkonna spetsialist ehk kas haiglat peaks juhtima arst või saab hakkama ka ärijuht?

“Vastus võib olla mõlemas suunas, sõltuvalt sellest, mida organisatsioon parajasti vajab. Regionaalhaiglas töötab peaaegu 4000 inimest, neist umbes 500 on arstid, lisaks veel õed. Üks juhatuse liikmetest on ülemarst. Nii et meditsiinilist kapatsiteeti on väga palju ja arvan, et ärijuhist on rohkem kasu kui kahju,” selgitas Peedu. Ka eelmine juht Tõnis Allik ei olnud meditsiinivaldkonna esindaja, vaid majandusharidusega inimene.

“Nõukogu oli haigla juhtimisega rahul, järelikult tõestas Tõnis Allik, et see annab positiivset efekti, kui haiglat juhib meditsiinivaldkonna väline inimene,” leidis Peedu.

Kogu oma töise elu avalikus sektoris ametis olnud Peedu mainib põhjusena lihtsa asjaolu: “Olen riigi patrioot. Tahan riiki arendada ja siin on olulisi asju, mida teha. Mulle on küll tehtud ettepanekuid minna advokaadibüroosse või mõne ettevõtte juriidilist osakonda juhtima, aga avaliku sektori pakkumised on seni põnevamad olnud,” põhjendas ta.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktoriõppes 2009. aastal alustanud PERHi juht möönab, et doktorantuuri lõpetamine on tal küll kindlalt plaanis, kuid PERHis töötamise ajal pole see paraku võimalik.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt