Põhjala riigid kahvlis kõrgete alkoholimaksudega

Lahendus on maksu langetamine

Tollitöötajate juurde palkamine ei ole Lönnbergi meelest lahendus. Lahendus saab olla üksnes alkoholimaksu langetamine. Sama meelt on Soome alkoholikaupluste ühenduse SAJK tegevjuht Susanne Heikkinen. Tema hinnangul võiks maksu vähendada järk-järgult 2008. aasta tasemele.

Soome kärpis alkoholimaksu 2004. aastal, kui Eesti astus Euroopa Liitu ja piirid läksid lahti. Sealt edasi on Soome viiel korral alkoholimakse tõstnud. SAJKi andmeil on selle tagajärjel reisilt kaasa toodava alkoholi import kasvanud 32% ehk 25 miljoni liitri võrra. Heikkineni sõnul aitab sellele kaasa ka ühiskonna suhtumine. Kui keegi saabub Eestist viinalastiga ja seda siis kogukonnas müüb, on ta tubli ja tehtud mees. Seda ei taunita nagu uimastite müüki või prostitutsiooni.

Probleem on selles, et kui alkohol ostetakse välismaalt, ei saa riik maksu. Küll aga saab hädad, mis on tingitud alkoholi tarvitamisest, ja ravikulud.

SAJK andmeil tuuakse Soomes reisidelt aastas kaasa ca 72-81 miljonit liitrit alkoholi. Umbes viiendik alkoholi tarbimisest Soomes maksutulu ei too ja on kontrolli alt väljas. Eesti on küll alkoholiaktsiise tõstnud, kuid käärid on ikka veel suured. Soomes näiteks on kanged alkohoolsed joogid maksusutaud 45,55%ga ja õlu 32,05%ga, kirjutab Kauppalehti.

Uus Eesti valitsuskoalitsioon tõstab ERRi andmeil õlleaktsiisi määra järgmise aasta juulist 65 protsenti 13,7 sendini mahuprotsendi kohta liitrist, ent aastaks 2020 tõuseb aktsiis 2016. aastaga võrreldes 166 protsenti ehk enam kui kaks korda 22,09 sendini, kange alkoholi lõivuga see aga ei võrdsustu.