Põhjala riigid kahvlis kõrgete alkoholimaksudega

Maksud on kõrged, nii otsitakse võimalusi soetada alkohol madalama maksutasemega lähiriikidest – soomlased Eestist, taanlased ja rootslased Saksamaalt. Näiteks soomlased kulutavad aastas välismaalt alkoholi ostmisele ligi 320 miljonit eurot, kirjutab leht. Kui sama kogus alkoholi oleks ostetud Soomest, saanuks riik sellest niisama palju maksutulu.

Ja madalama maksutasemega riigist alkoholi toomine on hea äri. Kasum on suur ja karistus vahele jäämise korral võimalike tuludega võrreldes väike. Rootsis hindab maksuameti ekspert Pia Bergman, et ühe rekkatäiega teenivad kurjategijad juba ligi 150 000 eurot. Taani tolli juht Preben Hansen ütleb lehele, et mida kõrgem maksutase, seda rohkem kuritegevust. Tollil selle ohjeldamiseks ressursse ei ole.

Alkoholi impordiga tegeleva ettevõtte Norex tegevjuht Tomas Lönnberg ütleb, et Põhjala riigid püüavad elada nagu mingis suletud ruumis, samal ajal kui maailm ümberringi on muutunud. Piirid on lahti ja ka alkoholi müük interneti vahendusel kasvab kiiresti. „Uberi ja Airbnb vastu võib võidelda, kuid need tulevad niikuinii,“ ütles ta. Niisamuti tuleb turule alkohol. Küsimus on selles, kas seda kõike tahetakse mingil moel kontrollida.

Tollitöötajate juurde palkamine ei ole Lönnbergi meelest lahendus. Lahendus saab olla üksnes alkoholimaksu langetamine. Sama meelt on Soome alkoholikaupluste ühenduse SAJK tegevjuht Susanne Heikkinen. Tema hinnangul võiks maksu vähendada järk-järgult 2008. aasta tasemele.

Soome kärpis alkoholimaksu 2004. aastal, kui Eesti astus Euroopa Liitu ja piirid läksid lahti. Sealt edasi on Soome viiel korral alkoholimakse tõstnud. SAJKi andmeil on selle tagajärjel reisilt kaasa toodava alkoholi import kasvanud 32% ehk 25 miljoni liitri võrra. Heikkineni sõnul aitab sellele kaasa ka ühiskonna suhtumine. Kui keegi saabub Eestist viinalastiga ja seda siis kogukonnas müüb, on ta tubli ja tehtud mees. Seda ei taunita nagu uimastite müüki või prostitutsiooni.

Probleem on selles, et kui alkohol ostetakse välismaalt, ei saa riik maksu. Küll aga saab hädad, mis on tingitud alkoholi tarvitamisest, ja ravikulud.

SAJK andmeil tuuakse Soomes reisidelt aastas kaasa ca 72-81 miljonit liitrit alkoholi. Umbes viiendik alkoholi tarbimisest Soomes maksutulu ei too ja on kontrolli alt väljas. Eesti on küll alkoholiaktsiise tõstnud, kuid käärid on ikka veel suured. Soomes näiteks on kanged alkohoolsed joogid maksusutaud 45,55%ga ja õlu 32,05%ga, kirjutab Kauppalehti.

Uus Eesti valitsuskoalitsioon tõstab ERRi andmeil õlleaktsiisi määra järgmise aasta juulist 65 protsenti 13,7 sendini mahuprotsendi kohta liitrist, ent aastaks 2020 tõuseb aktsiis 2016. aastaga võrreldes 166 protsenti ehk enam kui kaks korda 22,09 sendini, kange alkoholi lõivuga see aga ei võrdsustu.