Ehitusettevõtjad saavutasid napi kasvu

Kolmandas kvartalis ehitati omal jõul 612 miljoni euro eest, sellest hooneid 398 miljoni ja rajatisi 214 miljoni euro eest. Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 8% ja rajatiste ehitamine vähenes 11%.

Kohalikku ehitusturgu mõjutab jätkuvalt enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Vähem tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Samas hoonete uusehitus jätkas kasvutrendil.

Välisturul parem kasv

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 1,4% mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu kolmandas kvartalis 13%.

Ehitisregistri andmetel lubati selle aasta kolmandas kvartalis kasutusse 1061 uut eluruumi, mis on 84 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asusid korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas ja Tallinna lähiümbruse valdades. 

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. Kolmandas kvartalis väljastati ehitusluba 1485 eluruumi ehitamiseks, mida on veidi vähem kui mullu samal ajal. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 216 mitteelamut kasuliku pinnaga 194 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, tööstus- ja laohoonepinda. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.