Värvika seltskonna kiirlaenuäris pööritati miljoneid sularaha

Kristian Kesner on Äripäeva andmetel üks MiniCrediti tegelikke niiditõmbajaid.  Foto: Veiko Tõkman
Piret Reiljan • 1. detsember 2016 • 9 min
Jaga lugu:

Mõne aasta eest Eesti suuremate kiirlaenuandjate hulka kuulunud MiniCrediti pankrotimenetlus on toonud välja miljonite eurode eest sularaha väljavõtmisi, segased tehingud seotud osapooltega ja firma pangakaardiga ööklubides tuuritamised.

Kiirlaenuäri MiniCredit ümber on tiirelnud kirju seltskond alates skandaalsetest ärimeestest Kristian Kesnerist, Hubert Hirvest ja Pavel Gammerist kuni vandeadvokaat Viktor Särgava, kinnisvaraärimees Ardi Roosimaa ja kunagise Läti esirikka, tuntud ekspankuri pojani. Sinna vahele jääb veel hulk tegelasi Eestist, Lätist ja Venemaalt. Laenuäris on põimunud üllatavate tegelaste huvid ning iseloomulik on segane omanikering.

MiniCredit sai sisuliselt reguleerimata kiirlaenuäris tegutseda aastaid, kuni tänavu reeglid karmistusid. Nimelt hakkasid märtsis kehtima uued nõuded kõigile tarbimislaenude andjaile ja tegutsema said jääda vaid need, kellele finantsinspektsioon selleks loa väljastas. MiniCreditil tegevusluba pole.

Praeguseks on MiniCreditis toimetanud ja toimetavad isikud täitmata kohustuste tõttu tülli pööranud, nii et üks eksomanik, lõviosas Pakterminali ühele asuajale Aleksander Denisoffile kuuluv OÜ Mirale Grupp esitas MiniCrediti vastu pankrotiavalduse. Laenukontori pankrot kuulutati välja 5. oktoobril. Denisoffi ettevõtet esindab MiniCreditilt võla sissenõudmisel vandeadvokaat Viktor Särgava, kes on muide ise MiniCrediti suuromanik olnud.

Särgava kirjelduse kohaselt ilmus Denisoffiga võlaasju klaarima Kristian Kesner, kel ametlikku seost MiniCreditiga praegu pole. Samas viitavad mitmed asjaolud sellele, et just Kesner on olnud MiniCreditis niiditõmbaja.

Lätis registreeritud MiniCrediti nõukogus on koos figureerinud Kesner, Hirv ja Gammer. „Tegelesime väikelaenude äri ülesehitamisega Lätis ja Poolas,“ kommenteeris Hirv enda tegemisi MiniCreditis. Ta lisas, et vahendas 2015. aasta alguses ka Eesti MiniCrediti osaluse müüki, mille järel tema kokkupuuted MiniCreditiga lõppesid. „Kristjan Kesner? Ta on Eesti Ostap Bender. Mul ei ole juba pikemat aega temaga mingeid kontakte,“ teatas Hirv.

Hirve sõnul pole tema ja Gammer olnud MiniCrediti omanike seas. Meeste äripartner, vandeadvokaat Särgava, kes oli MiniCrediti omanik aastatel 2012-2015, ütles, et tema oli ise MiniCrediti aktsionär ega esindanud ses rollis kellegi teise huve.

Vandeadvokaat Viktor Särgava on olnud MiniCrediti suuromanik. Ta väidab, et ei esindanud ettevõttes kellegi teise huve, vaid oli ise aktsionär.
Vandeadvokaat Viktor Särgava on olnud MiniCrediti suuromanik. Ta väidab, et ei esindanud ettevõttes kellegi teise huve, vaid oli ise aktsionär.  Foto: Postimees/Scanpix

Miljonid välja sularahas

MiniCrediti pankrotimenetlus on toonud päevavalgele nii mõndagi, mida asjaosalised ilmselt eelistaks varjata. Ettevõtte ajutiseks pankrotihalduriks ja hiljem pankrotihalduriks määrati Martin Krupp. Tema koostatud ajutise pankrotihalduri aruandest avaneb kõnekas pilt sellest, mis laenuäri varjus tegelikult toimus. Samas on tegemist selgelt vaid jäämäe veepealse osaga, sest MiniCreditiga seotud isikud ei ole pankrotihaldurile seni andnud ettevõtte raamatupidamisdokumente. Haldur on saanud tutvuda vaid mõne MiniCrediti pangakonto andmetega.

MiniCrediti kontodelt Citadele Banka Eesti filiaalis võeti sularaha selgitusega „kassasse“ välja miljonites eurodes. Näiteks 2011. aastal vastavalt 800 000 eurot, 2012. aastal 5,1 miljonit eurot ja 2013. aastal 1,1 miljonit. Kolme aasta jooksul võeti seega sularahas ettevõtte kontodelt välja vähemalt 7 miljonit eurot ehk 6400 eurot iga päeva kohta, samas kui sel perioodil oli ettevõtte käive vaid 1,5 miljonit eurot. Sularaha väljavõtmine jätkus ka hiljem, kuid toodud kolmel aastal oli see suurim. „Arvestades võlgniku tegevusala ja asjaolu, et eraisikutele on laenu väljastatud ülekannetega, on sellisel hulgal sularaha kasutamine ebaharilik,“ hindas Krupp ajutise pankrotihalduri aruandes.

MiniCrediti Swedbankis ja SEBs asuvate arvelduskontode väljavõtete kohaselt on toimunud hulgaliselt arveldusi seotud osapoolte vahel. Täpsemalt on MiniCredit teinud tehinguid kümmekonna ettevõttega, mille juhatuse liige on aastaid MiniCreditit juhtinud Vitali Jaroševitš. Laekumiste ja väljamaksete selgituseks on enamasti „vastavalt lepingule“, kuid esineb ka konkreetseid viiteid laenusuhtele. Tähelepanuväärne on, et rahaülekanded MiniCreditist välja hoogustusid siis, kui asjad ettevõttes hapuks kiskusid ehk enne pankrotimenetlust. Mõne kuuga viidi raha ülekannetega välja sadades tuhandetes eurodes. Samuti esines neiltki kontodelt aja jooksul sularaha väljavõtmisi, sh öisel ajal.

MiniCrediti kontodelt on tehtud mitmeid kulutusi, mille seotust ettevõtte majandustegevusega on raske ette kujutada. Näiteks on tasutud erinevates meelelahutusasutustes Eestis ja Lätis. Tallinnas on makseid tehtud ööklubides Parlament ja Baila ning striptiisiklubis Excellent, Riias aga geiklubis XXL ja kahtlase mainega striptiisiklubis Ampir. Korraga kulutati klubides sadu kuni tuhandeid eurosid ettevõtte raha.

Tallinna striptiisiklubi Excellent, kus kulutati ettevõtte MiniCredit raha.
Tallinna striptiisiklubi Excellent, kus kulutati ettevõtte MiniCredit raha.  Foto: Andras Kralla

Firma dokumendid haihtunud

Novembri alguses toimus esimene MiniCrediti võlausaldajate koosolek, kus kohus kinnitas hääleõiguslikke nõudeid suurusjärgus 1,2 miljonit eurot. Nõudeid esitati algselt üle 3,1 miljoni euro, kuid kohus ei pidanud suuremat osa neist põhjendatuks, kuna MiniCreditiga seotud isikud üritasid arvatavalt ebaausal teel saada kontrolli võlausaldajate hulgas, esitades kummalisi nõudeid.

Vara MiniCreditil ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt enam pole. Arvelduskontodel on vaid tuhatkond eurot ja muud vara ettevõtte nimel pole. Väärib märkimist, et vastutava kasutajana on MiniCreditil liisingus 2010. aastal esmaregistreeritud Porsche Cayenne Turbo.

MiniCrediti praegune juhatuse liige ja omanik on Hando Hanschmidt (endine Palm), kes on ulatuslikus kütuseäri ja luksusautodega seotud maksupettuses süüdi mõistetud. Tema saabus oma positsioonile veidi aega enne MiniCrediti pankroti väljakuulutamist. Hanschmidt teatas kohtus ettevõtte võlausaldajatele, et ei saa dokumente üle anda, sest tal pole neid. Samas on Hanschmidt Äripäeva andmetel MiniCrediti ühe niiditõmbaja Kristian Kesneri poolvend.

Hanschmidt väitis Äripäevale, et Dubaist tundsid investorid huvi Euroopas asuva krediidiandja vastu. "Sel eesmärgil ostsin MiniCrediti, tahtsin ettevõtet vahendada investorile. Kahjuks määrati kaks päeva pärast tehingu toimumist firmale ajutine pankrotihaldur. Pärast seda ei ole minul enam olnud võimalust ettevõttega edasi toimetada," märkis Hanschmidt.

Üpriski erakordse meetmena pankrotiasjas kehtestas kohus Hanschmidtile elukohast lahkumise keelu, kuna Hanschmidt viibis näiteks esimese võlausaldajate koosoleku ajal Dubais, selle asemel et võlgniku vannet anda.

MiniCrediti pankrotipesa puhul on tähelepanuväärne, et Äripäeva andmeil on MiniCredit loovutanud kõik oma nõuded ehk laenuportfelli teisele juriidilisele isikule ehk väljaantud laenude sissenõudmist püütakse jätkata teises kehas. Kohtutäitureid teavitati nõuete liikumisest teise kehasse septembris ehk veidi pärast seda, kui MiniCrediti vastu pankrotiavaldus sisse oli antud. MiniCrediti pankrotihaldur Krupp soovitab MiniCreditist laenu võtnutel kohustusi täita MiniCrediti, mitte teiste firmade ees, kuna muidu võib tekkida topelt kohustus.

MiniCreditis toimunu võtmetegelaste Kesneri ja Jaroševitšiga ei õnnestunud Äripäeval ühendust saada.

Viktor Särgava: ma ei teadnud suurte summade sularaha väljavõtmisest

Vandeadvokaat Viktor Särgava, kes on olnud MiniCrediti suuromanik, ei teadnud enda sõnul midagi sellest, et ettevõtte kontodelt nn tema ajal miljoneid eurosid sularaha välja võeti.

Särgava selgitas Äripäevale kirjalikult, kui palju ta omanikuna MiniCreditis toimunust teadis ja mis roll oli temale teadaolevalt ettevõttes skeemimeister Kristian Kesneril, keda Särgava tundis juba varasemast.

Kuna olite läbi ettevõtete vahemikus 2012-2015 Eesti MiniCrediti suuromanik ja ütlete, et ei esindanud selles rollis kedagi teist, siis palun selgitage, miks on MiniCrediti pangakontodelt miljoneid eurosid sularahas välja võetud.

Kui ma oleksin soovinud enda osaluse taga "kellegi teise" osalust hoida, siis oleksin teinud seda läbi advokaadibüroo, aga mitte enda nimelt.

Ma ei teadnud mahukate summade MiniCredit pangakontolt väljavõtmisest. Ma ei tegelenud MiniCrediti vahetu juhtimisega, vaid olin suuromanik läbi ahela Optivus-AB Kapitum-MiniCredit. Ma ei olnud MiniCrediti juhatuse ega nõukogu liige. Usaldasin inimesi, kes juhtimisega tegelesid ehk Vitali Jaroševitšit.

Nüüd, aastaid hiljem, on paljud asjad selgemaks saanud, mida ma varem ei teadnud. Ma sain sellest raha teemast teada alles tänavu septembris MiniCrediti pankrotihalduri koostatud aruannetest. Vitali Jaroševitš ei ole mulle kunagi sularaha kohta mitte midagi öelnud ega selgitanud. Eeldan, et tegu võis olla nn arvelduskontoraha sularahaks tegemisega, nt anti laenu sularahas, mis hiljem pangaülekandega tagastati. Kuivõrd ma aga sellest midagi ei tea, siis võin siinkohal vaid spekuleerida.

Mis puudutab MiniCrediti müüki, siis mulle aruandluse esitamisega tekkisid järjest suuremad viivitused. Samuti jäi pidevalt mulje, et midagi ei klapi ja midagi on puudu. Sain aru, et järjest vähem tean, mis tegelikult toimub.

Seetõttu otsustasingi juba 2012 osaluse võõrandada, sest sain aru, et mul ei käi jõud üle ja ei ole soovi sellega edasi tegeleda. Siiski sellisele äriühingule ei ole kerge ostjat leida. Mul ka müügiga kiiret ei olnud.

Ühtlasi juhatuse poolt pidevalt teatati, et on leitud jälle üks või teine kosilane, kes mind välja ostab. Samuti raporteeriti, et toimuvad läbirääkimised, kuid mõne kuu pärast selgus, et selle ostjaga ikkagi midagi välja ei tulnud. Seejärel ilmus uus ostja ja sama teema algas otsast peale. Kunagi ei jõudnud asi lepinguni. Kokkuvõttes tekkis olukord, kus olin otsustanud äri müüa ja ostjaga pidi peagi tehing toimuma. Seetõttu ma enam eriti ei süvenenud, mis MiniCreditis toimub. Samas aastad väga kiiresti läksid. Lõpuks leidis ostja Hubert Hirv. Seejärel müüsingi mulle kuulunud OÜ Optivuse OÜle GBG Holding, kes korraldas MiniCrediti omanikfirma edasimüügi investorile.

MiniCrediti endist pikaajalist juhatuse liiget Vitali Jaroševitšit on alust pidada Kesneri variisikuks. Jaroševitš oli MiniCrediti ainus juhatuse liige aastaid, sh sel ajal, kui Teie olite ettevõtte suurim aktsionär. Kes üldse on Vitali Jaroševitš, et usaldasite teda aktsionärina ettevõtet juhtima ja kas olite teadlik, et tema taga on niititõmbaja Kesner?

Kristian Kesnerit tunnen ma muidugi hästi (Särgava on minevikus Kesnerit advokaadina esindanud - toim). Temaga on lugu kirjum. Ta oli MiniCrediti algusaegadel seal juhatuse liige. Hiljem ta sellest rollist taandus, ma enam ei mäleta miks, kuid vist tema eraisiku pankroti tõttu, mis ei võimaldanud finantsasutust juhtida. Ta jäi aga edasi toimetama enda asju MiniCrediti kontorisse, sest tal teist kontorit ei olnud. Me saime hästi läbi, samuti sai ta töötajatega hästi läbi ja keegi ei näinud selles probleemi. Samuti ta vahel andis nõu seoses MiniCreditiga. Ei olnud mingit pakilist vajadust teda kontorist ära ajada. Aeg läks, päevadest said kuud ja kuudest aastad.

Vitali Jaroševitš oli MiniCreditis tavatöötaja, kuid eelmise juhatuse liikme lahkumisel oli vaja uut juhti ning seetõttu otsustas MiniCrediti nõukogu selleks määrata Vitali. Minul selle vastu midagi ei olnud, sest pidasin Vitalit ausaks ja korrektseks inimeseks.

Mina sattusin Minicrediti kontorisse harva. Samas Kristian ja Vitali olid igapäevaselt koos ühes kontoris. Teatavasti on Kristianil väga hea veenmisvõime. Kahtlustan, et ajapikku Vitali langes Kristiani mõju alla. Samuti jõudis Kristian või Vitali MiniCrediti ostjaga mingile kokkuleppele, sest pärast MiniCredit müüki 2015 alguses jäi Vitali juhatuse liikmeks edasi ning minule teadaolevalt jäi kontorisse tegutsema edasi ka Kristian.

MiniCrediti müügil eelmise aasta alguses oli tegemist jõudsalt toimiva äriühinguga, tegevus toimus Gruusias, Poolas, Lätis ja Eestis. Samas tänavu märtsiks oli äriühing oma tegevuse sisuliselt lõpetanud ja välismaa filiaalid oma teed lahkunud. Kuigi MiniCredit ei saanud alates tänavu märtsist uusi laene tegevusloa nõude tõttu anda, siis võlgnikelt laekuva rahaga MiniCredit mitte ei tasunud enda kreeditoride laene, vaid raha lihtsalt kanti välja Vitaliga seotud ettevõtetesse. Sealt edasi liikus see teadmata suunas. Kokkuvõttes korralik äriühing lihtsalt lõhuti ära.

Ja Minicrediti lõpp?! Pärast pankrotiavalduse esitamist tänavu augustis kirjutati äriühing Hando Hanschmidti nimele. Raamatupidamist ei andnud pankrotihaldurile üle Vitali ega Hanschmidt. Hanschmidti poolt haldurile antud väidete kohaselt Vitali ei ole seda talle üle andnud, Vitali aga väidab, et temalt ei saa seda nõuda, sest ta pole enam MiniCrediti juhatuse liige.

Teisisõnu: nokk kinni, saba lahti. Siiski on imetlusväärne, et pärast MiniCrediti pankrotti hakkasid MiniCrediti võlgnikega ühendust võtma erinevad osaühingud (DirectCom ja Postilennuk), mis tegelevad nüüd, pärast MiniCrediti pankrotti, tema võlgnikelt võlgade sissenõudmisega. Seega minu arvates MiniCrediti raamatupidamisdokumendid võeti enne pankrotti lihtsalt kaasa ning hakati pärast MiniCrediti pankrotti teiste äriühingute alt võlgu sisse nõudma (loe: endale võtma).

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt