Uued korterid lähevad kui soojad saiad

Swedbanki hinnangul on kinnisvara turu aktiivsus ja hinnad Eestis stabiliseerunud. Aasta esimese 10 kuuga on eluasemelaenude maht kasvanud ca 6%, võrreldes 2015. aastaga on kasv aeglustunud. Uute varade osakaal korteriomandite ostumüügi tehingutes on tõusnud 29%ni. Pakkumises olevate uute korterite maht on kasvanud enim Harjumaal.

Swedbanki eraisikute panganduse juhi Kaie Metsla sõnul on majanduskeskkond Eestis laenamise aspektist soodne. „On loomulik, et kui majandus kasvab, siis kasvab ka tarbijate kindlustunne ning vastavalt ka valmidus teha suuremaid otsuseid, nagu näiteks kodu ostmine või vahetamine suurema või parema vastu. Aastaga on uute eluasemelaenude maht kasvanud 6%,“ ütles Metsla.

Kinnisvara- ja eluasemelaenude turg on Eestis aktiivne, kuid tehingute maht ei ole Metsla hinnangul siiski buumiaegsega võrreldav. „2016. aastal väljastatud eluasemelaenude maht moodustab vaid ca 40% 2007. aasta mahust, seega ei saa tänast olukorda buumiaegsega võrrelda. Oma raha eest ostetava vara maht püsib samuti juba mitu aastat järjest samal tasemel ning 44% soetatakse jätkuvalt omavahenditest,“ kinnitas Metsla ning lisas, et kokkuvõttes on olukord turul stabiilne.

Uute korterite müük jätkab kasvamist. Pakkumises olevate uute korterite mahud on kasvanud eelkõige Harjumaal. Enim uusi kortereid on pakkumises Kesklinnas ja Põhja-Tallinnas, järgnevad Haabersti ja Lasnamäe. Pirita ja Nõmme on ainukesed linnaosad Tallinnas, kus arendatavate korterite maht ei ole viimasel neljal aastal kasvanud.

„Elamispindade arendusmahud taastuvad kriisiaegsest madalseisust ning uute varade osakaal kõigis tehingutes on tõusnud 29%ni. Buumijärgsetel aastatel ei ole arendajad eriti julgenud suuremaid projekte ette võtta ning praegu aktiivsem uute kortermajade ehitamine toimub n-ö eelnevate aastate arvelt. Piisav pakkumine turul aitab kaasa hindade stabiliseerumisele,“ selgitas Metsla.

Kõige sagedamini võtavad eluasemelaenu tema sõnul jätkuvalt 28–30-aastased inimesed. „Laenutaotlejate sissetulek jääb valdavalt vahemikku 1000-1500 eurot, samas suureneb tasapisi üle 1500 euro suuruse sissetulekuga laenajate osakaal. Enamike klientide omafinantseering on vahemikus 5000-15 000 eurot, mis annab ostetava kinnisvara hinnast ca 20%. Kõige suuremaid eluasemelaene võtavad kolmekümnendates aastates kliendid,“ sõnas Metsla.

„Näeme, et laenutaotlejate soovid on täna väga realistlikud ehk inimesed hindavad oma maksevõimet adekvaatselt ning mõistetakse ka rahalise puhvri vajalikkust ootamatuteks olukordadeks,“ lisas Metsla.

Makseraskustes klientide lepingute arv moodustab Eestis marginaalse (0,2%) osa portfellist. Korrektset laenukäitumist toetavad eelkõige tööhõive taastumine ning baasintressi madal tase.