Junckeri fond võtab Eestis ilmet

Euroopa Investeerimispanga asepresident Jan Vapaavuori ja Tallinna Lennujaama tegevjuht Piret Mürk-Dubout laenulepingu allkirjastamisel.  Foto: Andras Kralla
Sirje Rank • 8. detsember 2016
Jaga lugu:

Eile allkirjastati Tallinnas esimese suure infrastruktuuri projekti rahastamine Euroopa Komisjoni presidendi Jean Claude Junckeri järgi nime saanud Junckeri fondi toetusel.

Euroopa Investeerimispank (EIB) ja Tallinna Lennujaam allkirjastasid 30 miljoni ­euro suuruse laenulepingu, millega rahastatakse lennujaama laiendus- ja uuendustöid. EIB laenul on Junckeri fondi – alias ­Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) – tagatis. 

Nii rahandusminister Sven Sester kui ka majandusminister Kadri Simson kinnitasid eile, et Eesti võib selle fondi toel edaspidi teisigi suuri infrastruktuuri projekte rahastada. See oleks üks võimalus. “Kõik uuenduslikud viisid erasektori raha kaasamiseks transpordivõrgustiku arendamisel ja parandamisel on tervitatavad,” ütles Simson.

Lisaks on Eestis Junckeri fondi võimaluste kasutamiseks kinnitatud finantsvahendajatega väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) rahastamiseks neli lepingut.

Swedbank: finantseerime vettpidavaid äriprojekte, kus põhiliseks takistuseks on puuduv või ebapiisav tagatis.

Peamised nõuded:

ettevõttel töötajaid mitte rohkem kui 250

aastakäive alla 50 miljoni euro või bilansi maht alla 43 miljoni euro

maksimaalne finantseeritav summa 1,5 miljonit eurot

finantseeritakse investeeringuid põhivarasse ja käibevahenditesse

finantseeringu minimaalne pikkus: 1 aasta

Garantiile on nõudlust

Üks neist vahendajatest on Swedbank, mis pakub Balti riikide VKEdele niinimetatud COSME garantiid. Selle abil saab rahastada ettevõtete investeeringuid Eestis, Lätis ja Leedus kokku 165 miljoni euro ulatuses.

“Senine garantii kasutus on läinud väga hästi, oleme Eestis andnud selle alusel alates juulikuust välja juba enam kui 17 miljoni euro eest laene ja liisinguid,” ütles Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask.

Garantii võimaldab pangal vähendada oluliselt laenude ja liisinguga seotud tagatis- ja sissemaksenõudeid. Ettevõtetele ei maksa garantii midagi.

Siilivaski sõnul jääb keskmine laenusumma alla 150 000 euro ning peaaegu 2/3 lepingutest on sõlmitud ettevõtetega väljaspool Tallinna. Investeeringute sihtotstarbed on seinast seina – nii töötleva tööstuse kui ka teenindussektori jaoks. Ükski sektor ei domineeri.

Teine vahendaja on Pohjola Pank (OP), mis pakub väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele SME InnoveFin-garantiid. Programmi maht Balti riikide ja Soome jaoks on kokku 150 miljonit eurot.

Panga Balti panganduse juhi Matias Huhtala sõnul on 25% summast rakenduse leidnud ning umbes 50 projekti saanud positiivse otsuse. Eestist tõi ta näiteks firma Tyre Mold Eesti OY. Kehtib põhimõte: kes ees, see mees.

Päris riskiraha ei saa

Eesmärk on toetada innovatiivseid ja kiiresti kasvavaid ettevõtteid, mis laiendavad tegevust ja viivad ellu pikema vaatega plaane. Kuna Balti riikides on Pohjola Pank väike tegija, otsitakse pigem vähem ja suuremaid projekte, vähemalt mahus miljon eurot.

miljardile eurole on kavas kasvatada algselt 315 miljardi euro suuruseks plaanitud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI).

“EFSI on aidanud osaliselt katta riskantsemate kasvufirmade rahavajadust, kellel eriti tagatisi ei ole,” ütles Huhtala. Tänu sellele, et garantii on kuni 50%, on saanud rahastust tavaliselt suurema riskiga projektid. Firma jaoks on tema sõnul protsess väga lihtsaks tehtud – kõik ühest kohast. “Meie kaheksa kuu pikkuse kogemuse põhjal võib öelda, et EFSI teenib hästi innovatiivsete ja kiire kasvuga SMEde vajadusi, kellel on kobedad projektid. Kuid varase staadiumi riskifinantseeringut ei pakuta.”

Kolmas Junckeri fondi vahendaja Eestis on KredEx. Loodud on fondifond EstFund, mille allfondidele otsitakse praegu alles juhte. Käivitunud on VKEdele mõeldud programm COSME, mis aitab KredExil käendada riskantsemaid projekte.

“COSME kaasgarantiil hakkasime käendusi väljastama eelmise aasta detsembris,” ütles KredExi kommunikatsioonijuht Joonas Kerge. Taotlemine käib pankade ja liisinguandjate kaudu. COSME kaasgarantiiga on KredEx sõlminud 147 lepingut. Väljastatud laenude maht on 49,2 miljonit eurot.

Peale EFSI fondi on käivitunud veebilehed EFSI toega rahastust otsivate projektide loeteluga ning nõustamiskeskus, kuidas oma projektile rahastust leida.

Projektide portaali on Eestist üles riputatud viis projekti, neist kolm on Eesti gaasiühenduste väljaarendamiseks. Lisaks Tallinna LNG-terminal ja Rail Baltic.

EIB on EFSI raames heaks kiitnud projekte koguväärtuses 154 miljardit eurot, selle kaudu on toetust saanud ligi 380 000 väikest ja keskmise suurusega ettevõtet.

Novembri lõpus tegi Euroopa Komisjon ettepaneku pikendada strateegiliste investeeringute fondi tegevusaega esialgu vähemalt aastani 2020 (siis lõpeb ELi praegune eelarveperiood) ja suurendada selle mahtu. 

Sel nädalal kiitsid ettepaneku heaks Euroopa Liidu rahandusministrid ja nüüd on pall Euroopa Parlamendi käes.

Mingit riiklikku kvooti ei ole, konkureerivad projektid. Kes ees, see mees.

Vapaavuori: Junckeri fond ei ole mingi võluvits

Junckeri fondi abil saab rahastada strateegiliselt olulisi investeeringuid, kuid mingi võluvits majanduskasvu käimatõmbamiseks see ei ole, ütles ­Euroopa Investeerimispanga asepresident Jan Vapaavuori.

Vapaavuori allkirjastas eile Tallinnas laenulepingu Tallinna Lennujaamale. Rohkem on puudus headest projektidest kui rahastusest, nentis ta.

Kui rahul on EIB selle rahastusvõimaluse kasutusega?

Tegemist on kolmeks aastaks mõeldud algatusega, ehkki eile (teisipäeval – toim) kiitsid ELi rahandusministrid heaks selle pikendamise. Käivitamisest on poolteist aastat möödas, algne eesmärk oli investeeringud mahus 315 miljardit eurot ja sellest on saavutatud 154 miljardit. Ajaliselt oleme poole peal ja rahastuselt ka.

Junckeri fond kutsuti ellu, et rahastada projekte, mis muidu oleksid riiulile jäänud. Kas lennujaama projekt on selline?

See ei ole peamine nõudmine. Pigem sõnastaksin nii, et projekt poleks muidu realiseerunud sellises mahus või sellise ajastusega.

Samuti on öeldud, et tahetakse kaasata erasektori raha. Lennujaam on riigifirma.

Õige, püüame kaasata võimalikult palju erasektori raha. Kuid ametlikult räägime n-ö muudest vahenditest, mis võivad tulla ka avalikust sektorist. Praeguses projektis tuleb minu meelest osa raha ka erasektorist, kuigi mitte väga palju.

Mida arvate varahaldusfirma BlackRock tehtud ettepanekutest, et positiivse “Donald Trumpi efekti” saamiseks suurtest infrastruktuuri investeeringutest peaks Euroopa Keskpank ostma riigivõlakirjade asemel hoopis EIB võlakirju, et programmi rahastada?

Junckeri plaani eesmärk ei olnud mitte niivõrd suurendada laenude mahtu – meie laenutase on pea sama, mis kaks aastat tagasi – kui tõsta kvaliteeti. Tavaliselt rahastame suuri projekte, mis on madala riskiga, nüüd saame võtta suuremat riski ja käivitada projekte, mis muidu oleksid jäänud tegemata. Ja kuna rahandusministrid kiitsid EFSI pikendamise heaks, siis järelikult on see poliitikasuund, mida meie aktsionärid (liikmesriigid) tahavad meid jätkamas näha.

Jan Vapaavuori,, EIB asepresident

Väikeses riigis nagu Eesti on lihtsam EFSI võimalusi kasutada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele rahastuse pakkujana.

Kui aga soovitakse, et suurendaksime laenude mahtu, siis vajame liikmesriikidelt täiendavat kapitalisüsti. Praegu me ei vaja, sest programmi tähtaeg pikenes ja Euroopa Komisjon suurendas oma garantii 16 miljardilt eurolt 26 miljardile eurole.

Kust see raha tuleb? Äkki mõnelt teiselt kasulikult eelarverealt?

Osaliselt tuleb – täpselt ei mäleta, osa vahendeid tuleb nende arvel, mis muidu läinuks Horizon 2020 algatusele jm programmidele. Samas – tegemist on kõigest garantiiga võimalike kahjude katteks. Mis see kokkuvõttes Euroopa maksumaksjatele maksma läheb, seda näeme 5–10 aasta pärast.

Milliste kahjudega rehkendate?

Ilma garantiita poleks me saanud programmiga liituda, säilitades AAA-reitingu, mis võimaldab meil laenu anda madala intressiga.

Kas investeeringud lähevad kehvemal järjel liikmesriikidesse?

Oleme kogu ELi pank, EIB investeeringuid on, jah, rohkem lõunas ja idas, kus nõudlust on rohkem. EFSI kohta on vara öelda. Kuid jah, kui arutati programmi jätkamist, siis kritiseeriti, et rohkem vahendeid peaks minema riikidesse, mis vajavad n-ö järeleaitamist. Minu meelest on see nüüd uues etapis ka tingimusena lisatud. Eesti on praegu osakaalult SKPsse EFSIst suurimaid kasusaajaid.

Kas Eestis on tulemas uusi projekte?

Jah, ehkki väikese riigi jaoks ei ole nii lihtne EFSI jaoks sobivaid projekte leida. Lihtsam on EFSI võimalusi kasutada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele rahastuse pakkujana. Arvan, et kasv VKE sektoris oleks Eesti majandusele kõige kasulikum. Kuid meil on läbirääkimisel ka laene otse ettevõtetele ja usun, et esimese päriselt erasektori projekti Eestis saame lähikuudel teada anda.

Mis teeb projekti EFSI jaoks sobivaks?

Tegemist peab olema kõrgema riskiga projektiga või meie vaatest riskantsema struktuuriga projektiga. Minimaalne laen, mille saame innovatiivsele ettevõttele anda, on 7,5 miljonit eurot. See tähendab, et firma investeerimisprogramm peab olema 15 miljonit vähemalt. Tavaliselt anname laenu vähemalt 40 miljoni euro suurusele projektile. Nüüd saame rääkida 15 miljonist.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt