Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Krimpsus vanamehe Brüsseli värk

    Sirje RankFoto: Andras Kralla

    Peagi Euroopa Liidu juhtriigiks saava Eesti päevalehed ei ole esialgu veel vajalikuks pidanud Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri esitatud Euroopa Liidu tulevikustsenaariumidest juhtkirja tasandil midagi arvata. Äripäev ei olnud erand – mingi Brüsseli värk, kohe nagunii midagi ei muutu.

    Klikke on Äripäeva uudisvoos toonud pigem palgateema ja see, kuidas miljon pihta panna – need on olnud selle nädala „uudispommid“.
    Väidan, et nädala tippsündmus oli hoopis krimpsus näoga vana föderalisti Jean-Claude Junckeri tõdemus Euroopa Parlamendis, et Euroopa Liidu tulevik on lahtine.
    Eestil on põhjust olla vägagi tähelepanelik – üks Eesti edu ja iseolemise vundamendi kivisid on hakanud logisema.
    Juncker pakkus välja viis erinevat rada ilma selge eelistuseta. Mis tähendab, et korraga ei olegi Brüsselis enam seda tüütut „tantat“, kes ette-taha ära ütleks, kuidas peab, võtaks süü ja annaks taskuraha ka. Korraga peavad mõtlema ka Brüsselit materdavad Ungari ja Poola, et võivadki jääda Euroopa Liidu tuumast kõrvale ja serva.
    ELi plussid ei hakka silma
    Veebruaris kurvastas mind uudis, et manala teele on läinud Rootsi statistik Hans Rosling. See mees oli faktide fänn ja võlur, kes kuivast statistikast hasartselt elavaid esitlusi välja manas. Tihti osutasid need risti vastupidisele, kui see, milline oli inimeste kas meediakajastuste põhjal või muul moel välja kujunenud arvamus või negatiivne eelhäälestus. Olin mõelnud, et sellise mehe entusiasmi ja virtuoossust tahaks näha Euroopa Liidu statistika kallal. Üks selline seletaja ja üks sellise kirega seletaja suudaks enam kui Brüsseli pressiesindajate korpus kuubis.
    Sest oleme harjunud paljut, mida just Euroopa Liidu olemasolu on võimaldanud, pidama enesest mõistetavaks ja registreerinud eelkõige puudusi ja veidrusi, mis oma „seksikuselt“ uudisekünnise on ületanud. Palju meist peatub järgi mõtlema Junckeri sõnade üle, et see, mis on olemas, oli veel täiesti uskumatu Euroopa Liidu idee käima lükanud idealistidele, kes sellest vangikongis unistada võtsid. Britid läbivad kiirkursust ELi plussidest praegu, kui otsus lahkuda on juba tehtud.
    Mis ei tähenda, et Euroopa Liitu peaks iga hinna eest säilitama sellisena, nagu see senise tarkusega sündinud on. Märkimisväärne oli Junckeri kõnes sellegi tunnistamine, et EL on sõnades olnud suurelisem, kui reaalsus kunagi võimaldanud. See on ootamatult aus. Lubatud on tähti ja kuud, kuid pakkuda on olnud heal juhul teleskoopi. Sellest ka paljude pettumus ja kohati õudne ärkamine – Kreekas toimuvat on kole vaadata, veerand ELi asutajariigi Prantsusmaa valijatest tahab presidendiks ELi vastast Marine Le Peni.
    Vastutus ja omahuvi
    Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust on šokk, mille täit mõju me veel ei adu. Üks riik on otsustanud lahkuda ja ülejäänud riigid on peata, kuidas edasi. Mõtlemisainet võib leida äsja Eestit väisanud Saksamaa välisministri Sigmar Gabrieli sõnadest, kes tunnistas intervjuus ERRile, et isegi Saksamaa suurusega riiki ei võeta uute esile kerkivate jõukeskustega maailmas kuulda – Euroopa Liidul koos oleks rohkem võimalust kaasa rääkida ja omale oluliste väärtuste eest seista. Ja vabaduste.
    Euroopa Liidu tuleviku debatis ei saa Eesti kuidagi kõrvaltvaatajaks jääda ja see ei ole vaidlus šokolaadi definitsiooni üle. Eesti saab aasta teisel poolel ELi eesistuja riigiks ja esimesi kokkuvõtteid tehakse Euroopa Liidu tulevikuvisioonist Eesti eesistumise lõpus. Meil on vastutus. Aga ka eksistentsiaalne omahuvi.
  • Hetkel kuum
Luminori jätkusuutlikkuse juht: rohelisusest saab soodsama laenu argument
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Järvan püüab universaalteenust viimasel hetkel riigikogu ette saada
Lootuses kodu- ja väiketarbijatele elektri universaalteenuse hinda veel 1. aprillist kärpida, püüab ettevõtlusminister seadusemuudatused liita praegu riigikogus töös oleva eelnõuga.
Lootuses kodu- ja väiketarbijatele elektri universaalteenuse hinda veel 1. aprillist kärpida, püüab ettevõtlusminister seadusemuudatused liita praegu riigikogus töös oleva eelnõuga.
Ostuläbirääkimised viisid "Vihaste lindude" aktsia lendu
Populaarse mobiilimängu "Angry Birds" tootjafirma Rovio Entertainmenti läbirääkimised võimalike ostjatega viisid aktsia Helsingi börsil lendu.
Populaarse mobiilimängu "Angry Birds" tootjafirma Rovio Entertainmenti läbirääkimised võimalike ostjatega viisid aktsia Helsingi börsil lendu.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Rüütsalu sookvootidest: naised peaksid end ise üles andma
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Carlsbergi juht loodab Venemaalt kõigepealt lahkuda, aga kunagi naasta
Saku Õlletehase omanik Carlsberg valmistub läbi rääkima alla kümne potentsiaalse ostjaga oma mahuka Venemaa äri üle ja mängu võib tulla ka ettevõtte tagasiostuklausel, kirjutab Taani väljaanne Börsen.
Saku Õlletehase omanik Carlsberg valmistub läbi rääkima alla kümne potentsiaalse ostjaga oma mahuka Venemaa äri üle ja mängu võib tulla ka ettevõtte tagasiostuklausel, kirjutab Taani väljaanne Börsen.

Olulisemad uudised

Operailil läks veduriäri müügiplaan luhta: ostjate huvi osutus kasinaks
Kuigi vedurite ehitus Tapa depoos on üks riigifirma Operaili kolmest ärisuunast, mille omanik soovis maha müüa, ei tekkinud aastase müügiprotsessi jooksul tõsiseltvõetavaid ostuhuvilisi. Seetõttu jätkab Operail Repairs Tapa depoos tööd Operaili koosseisus,
Kuigi vedurite ehitus Tapa depoos on üks riigifirma Operaili kolmest ärisuunast, mille omanik soovis maha müüa, ei tekkinud aastase müügiprotsessi jooksul tõsiseltvõetavaid ostuhuvilisi. Seetõttu jätkab Operail Repairs Tapa depoos tööd Operaili koosseisus,

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.