Euroopa Liidu peo järel ootab rida karisid

Tulevikku vaadates terendavad liidule – mida valitsusjuhte Roomas tervitav paavst Francis on võrrelnud elujõu ja viljakuse minetanud vanaemaga, tõsised katsumused. Sealhulgas ühisraha euro käekäik, mis võib kabelimatsu saada just juubelipidustusi korraldavast Itaaliast.

Kuid on ka helgem võimalus, osutas ajalehes Financial Times kolumnist Philip Stephens. Kui näiteks Prantsusmaa presidendivalimised võidab reformimeelne poliitik, kes riigi majanduse jalgele aitab ja Prantsusmaast uuesti Saksamaale võrdse partneri teeb, kellega Euroopa projekti taas ühiselt eest vedada. Stephens meenutab, et Rooma lepingut allkirjastades ei olnud Saksamaa ja Prantsusmaa sugugi ühte meelt, kuid just vaieldes ja kompromisse tehes on jõutud ühisosani, mis on olnud vastuvõetav ka teistele liikmesriikidele ja liitu ehitanud.

Kui aga võidab Rahvusrinde juht Marine Le Pen, kes on lubanud tagasi tuua frangi ja asutajariigi liidust välja tüürida, ei pruugi Prantsusmaa poliitilisse süsteemi sisse ehitatud pidurid kaost ära hoida, kui rahaturgudel emotsioonid üle keevad, hoiatab agentuuri Bloomberg analüüsiüksus. Siis on riskikoht just Itaalia – kui kapital sealt pageb ja tekib pangajooks, ei suuda ka Super Mario ehk Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi enam imet teha. Itaalia on päästmiseks liiga suur. Ei või unustada, et ka Saksamaal on sel aastal valimised ja Euroopa Keskpanga „erakorralised instrumendid“ on seal tugeva kriitika all.

Eile olid turud pigem Euroopa poliitilise riski taandumise tuules – Hollandi valimistel ei saanud äärmuspartei enamust ja Prantsusmaal on tugevnenud toetus tsentrist Emmanuel Macronile. Euroopa majandus toibub ning Euroopa ettevõtete kasumid on jälle kasvamas.

Valitsusjuhid plaanivad Roomas allkirjastada deklaratsiooni, mis osutab Euroopa Liidu riikide pretsedenditu koostöö viljadele ning toonitab vajadust ka edaspidi seljad koos hoida.

„Ühekaupa lükkaks globaalne dünaamika meid kõrvale,“ seisis deklaratsiooni mustandis, mille teksti lihvimine eile veel jätkus. Oma huve ja väärtusi suudab maailma mõõtmes kahanev ja vananev Euroopa kaitsta vaid koos. Sealsamas mööndakse ka seda, et edasi liikumise tempod võivad liikmesriikide jaoks edaspidi erinevad olla – see mitmekiiruseline Euroopa oli ka üks viiest stsenaariumist Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri märtsi algul lauale pandud arutelupaberis. Seda toetavad Euroopa suured riigid, kuid Kesk- ja Ida-Euroopas on see kurss kriitikat ja kõhklusi tekitanud.

Juncker on juubelit Roomas tituleerinud Euroopa Liidu jaoks uueks alguseks. See saab olema liit ilma Suurbritanniata – Briti peaminister Theresa May esitab ametliku taotluse Suurbritannia liidust lahkumiseks tuleval nädalal, 29. märtsil, ning Roomas pidustustel ei osale. Värske terroriakt Londonis osutab sellele, et julgeolek peaks olema üks valdkondi, kus ka Brexiti järel Euroopa riikide vahel võimalikult tihedat koostööd jätkatakse.

Brittide lahkumise järel on küsimus, kas ülejäänud Euroopa suudab jääda kokku. Arvamused on väga erinevad, mida Euroopa Liit enesest kujutama peaks. Kuid seisma pole asjad jäänud – äsja toimunud Jaapani peaministri Schinzo Abe visiidi ajal Brüsselisse kinnitati vastastikku soovi kahepoolne vabakaubandusleping peatselt alla kirjutada. Sellega rõhutatakse, et erinevalt Donald Trumpi USAst, tahab Euroopa Liit jätkata avatud ja rahvusvahelistel reeglitel tugineva kaubanduse edendajana. Roomas eile juubelipidustuste raames korraldatud digipäev rõhutas vajadust jätkata Euroopa Liidu ühisturu ehitamist ka digitaalse majanduse jaoks.

Euroopa reformivõimekuse otsustavaks proovikiviks jääb aga rahaliit. Ja see eeldab kaua väldanud vaidluste selgeks vaidlemist – kust läheb riikide vastutus oma konkurentsivõime hoidmisel ja parandamisel rahaliidus tingimustes ning milline on kesktasandi roll. Kas on tahet ja vajadust luua rahaliidule oma eelarve, at tasandada asümmeetrilisi šokke, või eraldi valuutafondi. Viimast ideed kordas Saksmaa rahandusminister Wolfgang Schäuble äsja Brüsselis rahandusministrite kohtumisel –valuutafond  võiks välja kasvada euroala alalisest päästemehhanismist ESM. Teoreetiliste aruteludega paralleelselt jätkuvad maadlused Kreekaga, mis on euroala hädalistest veel ainsana abipaketi alla jäänud, riskides taas võlakohustustega jänni jääda.

Maikuus esitab Euroopa Komisjon konkreetsemad ettepanekud rahaliidu muudatusteks. Ajaleht Wall Street Journal kirjutas oma allikatele toetudes, et selles võivad sisalduda ettepanek luua ühine töötuskindlus ning euroala ühise võlakirja alge.

Samas tõstavad jälle pead poliitilised riskid – tuleval aastal võivad toimuda valimised Itaalias, mille majandus on rahaliidu tingimustega kehvasti kohanenud, võlakoorem suur ja pangad nõrgad, ning kus kasvab toetus Viie tärni parteile, mis tahab rahaliidust lahkuda. Küprose järel on just itaallased euroalal ühisraha suhtes kõige skeptilisemad – eurot hindas viimases ELi küsitluses heaks vaid 41% vastanuist.