• Jaga lugu:

    Ekspordi kasvu toetas Eesti päritolu toodete väljavedu

    VKG Ojamaa kaevandus. Põlevkiviõli väljavedu oli üks ekspordi kasvatajaid.Foto: Andras Kralla

    Kaupade eksport kasvas 2016. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 2% ja import 3%, teatas statistikaamet.

    Võrreldes eelmise aasta oktoobriga suurenes Eesti päritolu kaupade väljavedu 3%, samas re-eksport ehk välismaalt sisse toodud kaupade taasväljavedu jäi samale tasemele.
    Oktoobris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,0 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 151 miljonit eurot (2015. aasta oktoobris 129 miljonit eurot).
    Oktoobris olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Rootsi (16% Eesti koguekspordist), Soome (16%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enim Mehhikosse ja Saksamaale (mõlemasse 15 miljonit eurot), peamiselt elektriseadmete väljaveo suurenemise tõttu. Eksport kahanes enim Rootsi ja Lätti.
    Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Väljaveo suurenemist mõjutas optika-, mõõte-, kontroll- ja meditsiini-instrumentide (sh meditsiiniseadmed, mõõturid, termostaadid), elektriseadmete (sh kommunikatsiooniseadmed) ning mineraalsete toodete (sh mootoribensiin, põlevkiviõli) eksport. Vähenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning transpordivahendite eksport.
    Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas oktoobris 72% kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade eksporti mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkiviõli, elektrienergia) ja elektriseadmete väljaveo suurenemine. Enim kahanes Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport, sest vähem veeti välja teravilja ja kala, kuid samas suurenes kuivatatud herne väljavedu. Eesti päritolu kaupa veetakse enim Rootsi, Soome ja Saksamaale. Kõige enam kasvas Eesti päritolu toodete väljavedu Mehhikosse, Togosse ja Rumeeniasse.
    Oktoobris imporditi kõige enam kaupu Soomest (12% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Hollandist (10%). Kõige rohkem, kaks korda, kasvas import Hollandist. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes veeti Hollandist rohkem sisse elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Enim kahanes import Soomest.
    Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim mõjutas impordi kasvu transpordivahendite sissevedu. Enim kahanes mineraalsete toodete sissevedu.
    Käesoleva aasta oktoobris kasvasid ekspordihinnad 3% ja impordihinnad 1% võrra.Võrreldes tänavu septembriga kahanes oktoobris eksport 7% ja import jäi samale tasemele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Raadiohommikus: kuidas säästa kõrge elektri hinna juures kümneid tuhandeid eurosid?
Reedeses hommikuprogrammis vestleme inseneribüroo DeltaE juhatuse liikme ja energeetikaeksperdi Marti Arakiga, kuidas järjest kallima elektri juures vähem maksta. Samuti uurime, kui paljud kokkuhoiukohtadest on nii-öelda madalal rippuvad viljad, kui palju nõuavad need täiendavaid investeeringuid.
Reedeses hommikuprogrammis vestleme inseneribüroo DeltaE juhatuse liikme ja energeetikaeksperdi Marti Arakiga, kuidas järjest kallima elektri juures vähem maksta. Samuti uurime, kui paljud kokkuhoiukohtadest on nii-öelda madalal rippuvad viljad, kui palju nõuavad need täiendavaid investeeringuid.