Septembris eksporditi põllumajandussaadusi kokku 100,8 miljoni euro väärtuses. Eesti päritolu kaupade 67,8 miljoni euroni ulatunud eksport jäi aastases võrdluses 26 protsenti madalamaks. „Peamine põhjus on võrdlusperioodi rekordkõrge teravilja väljavedu,“ ütles ministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. „Kuid teraviljal on siiski ekspordis suur osatähtsus. Vaatamata nisu ekspordi vähenemisele 13,9 miljoni euro võrra aastases võrdluses, oli see septembris peamine ekspordiartikkel.“

Riikide lõikes suurenes eksport enim Saksamaale (+2,9 miljonit eurot), Norrasse (+784 000 eurot) ja Jaapanisse (+652 000 eurot). Jaapanisse viidi suuremas mahus kalafileesid, Saksamaale nisu ja Norrasse kuivatatud herneid. Kaupadest kasvas enim just kuivatatud kaunviljade väljavedu (+2,9 miljonit eurot).

Import küündis 127 miljoni euroni, sellele aitas kaasa sisenõudluse kasv - viimati oli põllumajanduskaupade impordikäive nii kõrge 2014. aasta lõpus.

Aasta esimese üheksa kuu jooksul on Eestis toodetud või töödeldud põllumajanduskaupu müüdud Euroopa Liidu (EL) siseturult välja 109,7 miljoni euro eest. Kolmandate riikide suunalist kaubandust iseloomustab valdavalt madala lisaväärtusega ja töötlemata toodete eksport.

Eesti päritolu kaupu viidi ELi välistest riikidest enim Saudi Araabiasse (28,3 miljonit eurot), Norrasse (10,4 miljonit eurot) ja Ukrainasse (7,4 miljonit eurot). Saudi Araabiasse viidi üksnes teravilja ja võid, Norrasse ja Ukrainasse eksporditi kala ja kalatooteid ning jooke.