• Jaga lugu:

    Eesti kaupade eksport kukkus järsult

    Eesti põllumajandustoodete eksport kukkus järsultFoto: Meelika Sander-Sõrmus

    Kuigi põllumajandussaaduste eksport saavutas septembris aasta kõrgeima taseme, kukkus Eestis toodetud või töödeldud põllumajanduskaupade eksport aastatagusega võrreldes 26%, selgub maaeluministeeriumi ülevaatest.

    Septembris eksporditi põllumajandussaadusi kokku 100,8 miljoni euro väärtuses. Eesti päritolu kaupade 67,8 miljoni euroni ulatunud eksport jäi aastases võrdluses 26 protsenti madalamaks. „Peamine põhjus on võrdlusperioodi rekordkõrge teravilja väljavedu,“ ütles ministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. „Kuid teraviljal on siiski ekspordis suur osatähtsus. Vaatamata nisu ekspordi vähenemisele 13,9 miljoni euro võrra aastases võrdluses, oli see septembris peamine ekspordiartikkel.“
    Riikide lõikes suurenes eksport enim Saksamaale (+2,9 miljonit eurot), Norrasse (+784 000 eurot) ja Jaapanisse (+652 000 eurot). Jaapanisse viidi suuremas mahus kalafileesid, Saksamaale nisu ja Norrasse kuivatatud herneid. Kaupadest kasvas enim just kuivatatud kaunviljade väljavedu (+2,9 miljonit eurot).
    Import küündis 127 miljoni euroni, sellele aitas kaasa sisenõudluse kasv - viimati oli põllumajanduskaupade impordikäive nii kõrge 2014. aasta lõpus.
    Aasta esimese üheksa kuu jooksul on Eestis toodetud või töödeldud põllumajanduskaupu müüdud Euroopa Liidu (EL) siseturult välja 109,7 miljoni euro eest. Kolmandate riikide suunalist kaubandust iseloomustab valdavalt madala lisaväärtusega ja töötlemata toodete eksport.
    Eesti päritolu kaupu viidi ELi välistest riikidest enim Saudi Araabiasse (28,3 miljonit eurot), Norrasse (10,4 miljonit eurot) ja Ukrainasse (7,4 miljonit eurot). Saudi Araabiasse viidi üksnes teravilja ja võid, Norrasse ja Ukrainasse eksporditi kala ja kalatooteid ning jooke.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Ekspress Grupp pikendas finantsjuhi volitusi
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Koroonaviiruse Delta tüvi saadab vaktsineerituid haiglasse
Koroonaviiruse Delta variandiga satub haiglasse omajagu vaktsineeritud inimesi, selgub kümne juhtiva koroonaeksperdi intervjuust, kes tõdevad, et vaktsiinide peamine eesmärk oli algusest peale ära hoida just rasket põdemist ja surma.
Koroonaviiruse Delta variandiga satub haiglasse omajagu vaktsineeritud inimesi, selgub kümne juhtiva koroonaeksperdi intervjuust, kes tõdevad, et vaktsiinide peamine eesmärk oli algusest peale ära hoida just rasket põdemist ja surma.
Raadiohommikus: koroonapiirangute piirid, keskpanga uued sihid, nutihilbuäri, olümpiabuum
Hommikuprogrammi külaline on endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks, kellega arutleme koroonapiirangute seaduslikkuse üle; kas ja kuidas saab kolmanda laine ajal kehtestada lockdown'i, kuidas tuleks suhtuda vaktsineeritud ja vaktsineerimata kodanike segregatsiooni.
Hommikuprogrammi külaline on endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks, kellega arutleme koroonapiirangute seaduslikkuse üle; kas ja kuidas saab kolmanda laine ajal kehtestada lockdown'i, kuidas tuleks suhtuda vaktsineeritud ja vaktsineerimata kodanike segregatsiooni.